Soojuspump on masin, mis teeb külmast välisõhust toasooja

Õhksoojuspumbad on viimastel aastatel hakanud koguma suurt populaarsust. Tänaseks on neid Eestis paigaldatud juba tuhandeid.

Et lähenev talv tuletab kõigile meelde vajadust küttekuludelt säästa, on soojapumpade soovijate järjekorrad veninud enam kui kuupikkuseks.

Õhk-õhksoojuspump suudab külmast välisõhust efektiivselt sooja toota. Oma tööks vajab pump küll ka elektrienergiat, kuid tavalise elektrikatla või radiaatoriga võrreldes on selle energiatarve siiski poole kuni kahe kolmandiku võrra väiksem.

Kui soojuspump toodab näiteks 4 kWh energiat ja tarbib vaid 1 kWh, siis ülejäänud osa 3 kWh on tasuta energia. Suvisel ajal suudab õhksoojuspump erinevalt teistest lisakütteallikatest pakkuda ka täiendavat jahutust.

Kuhu õhksoojuspump sobib?

Õhksoojuspumpa tasub paigaldada kõikjale, kus küttekulud on ebamõistlikult suured või kütmisel jääb vajaka kasutusmugavusest. Kõige enam tõuseb soojuspumbast tulu kodudes, kus on elektri-, õli- või ahjuküte. «Kui varem kasutati kütmiseks ainult elektriradiaatorit, siis koos õhksoojuspumbaga kasutatakse radiaatorit juhul, kui väljas läheb väga külmaks ja õhksoojuspumba tootlikkus hakkab langema. Ahikütte puhul tasub õhkküttepumba paigaldada eelkõige mugavust silmas pidades,» annab nõu OÜ Soojuspumba kodu juhatuse liige Kristjan Otsa.

Kuna seadet on lihtne ja kiire paigaldada, siis sobib see ka vanematesse majadesse, suvilatesse, olemasoleva küttesüsteemi säästjaks või olmemugavuste parandajaks.

Kui kiiresti tasub end ära?

«Sõltuvalt maja tüübist, soojustusest, kasutatavast küttest keskmiselt kolme aastaga,» vastab Kristjan Otsa.
Sääst sõltub konkreetsest majapidamisest. Näiteks ei tasu õhksoojuspumbale erilisi lootusi panna, kui maja on kehva soojustusega, märgib Kristjan Otsa.

Kui selgub, et soojuspump ei anna oodatud efekti, on senise kogemuse põhjal süüdi just maja kehv soojustamine või õhksoojuspumba vale kasutamine. Üks sagedasemaid eksiarvamusi: inimesed arvavad, et soojuspumpa aeg-ajalt välja lülitades saavutavad nad kulude kokkuhoidu, tegelikult kulutab pump toa ülessoojendamisele palju enam energiat, kui seda läheks toas sama temperatuuri hoidmisele. Küll aga võib küttekulusid täiendavalt kokku hoida näiteks sellega, et tööle minnes seada õhksoojuspump paar kraadi madalamale temperatuurile.

Kõik soojuspumbad on varustatud ka taimeriga, mis annab võimaluse panna õhksoojuspump tööle just endale sobival ajal ja temperatuuril.

Sobib just lisakütteallikaks

Ainsaks kütteallikaks meie kliimaoludes soojuspumpa soetada ei tasu, sest väga käreda pakasega see toasooja pakkuda ei suuda. Kõige efektiivsem on õhksoojuspump välistemperatuurivahemikus –7 °C kuni +7 °C.

Sõltuvalt seadmest saab soojust toota ka –15 °C kuni –20 °C pakasega, kuid käreda külmaga kulub pumbal ka elektrit tunduvalt rohkem – seega on mõistlikum leida mõni teine kütmisviis. Kui aga miinuskraade on enam kui paarkümmend, tasuks õhksoojuspump hoopis välja lülitada, lisab Kristjan Otsa.

Soojuspumba valimisel tasuks tähelepanu pöörata konkreetse mudeli kasutegurile. Kasutegur (COP) näitab, kui palju suudab soojuspump anda energiat oma tööks vajaliku energia vastu.

Mudeli sobivus on oluline

Ivo Kõpper lisab, et soojuspumba valikul on äärmiselt oluline leida sobilik seade sobiva võimsusega. Liiga suure võimusega seadme puhul muutub selle tasuvuse aeg pikemaks, liiga lahja võimusega soojuspump ei anna aga soovitud tulemust ja tarbib ettenähtust rohkem elektrit. Sellepärast tasub siin kuulda võtta spetsialistide nõu.

Soojuspumpade paigaldamisega tegeleva firma hooleks peaks jääma ka sobivaima koha valik, mis tagaks soojuse jõudmise kõigisse ruumidesse. Koht, kuhu õhksoojuspump paigaldatakse, peaks olema avatud siseplaneeringuga – nii pääseb soojus ringi liikuma. Sõltuvalt majast või koha iseärasusest saab reeglina hakkama ühe seadmega.

Kohavalikul tuleks arvestada sedagi, et soe õhk liigub üles ja külm allapoole. soojuspump on töökindel ja lihtne hooldada, kinnitavad paigaldajad senise kogemuse põhjal. Kui seade on soetatud usaldusväärsest kohast või maaletooja käest, siis ei teki hiljem probleeme ka garantiiküsimuste lahendamisega. Soovitav on tellida seadme müüja käest korra aastas regulaarne hooldus, mis aitab vältida hilisemaid ootamatuid kulutusi. Soojuspumba normaalne tööiga on 15–20 aastat.