Soojuspumbaga küttekulusid kokku hoidma!

Energia hinnatõus on pannud inimesi otsima alternatiivseid küttevõimalusi, mis pakuks suuremat energia kokkuhoidu ja rahasäästu. Eestis kasutatakse aina rohkem soojuspumpasid.

Suurem osa ehitatavaid eramuid varustatakse mingit liiki soojuspumbal põhineva küttesüsteemiga. Õhusoojuspumbad võimaldavad kütta säästlikumalt ja hoida oma püsikulusid igas kuus märkimisväärselt madalal.

Säästlikuks kütmiseks on kõige otstarbekam inverter ehk vaheldiga õhk-õhk-tüüpi soojuspump. Mõne teise alternatiivse kütteliigiga kombineerituna on see ideaalne lahendus küttekulude kokkuhoidmiseks. Investeering on mõistlik, kokkuhoid igas kuus märgatav ning tasuvusaeg kõigest mõni aasta.

Tavalise elektrikatla, -radiaatori vms võrreldes võib soojuspumpade energiatarve olla 30–50% väiksem. Näiteks kui soojuspump toodab 5 kWh energiat ja tarbib selleks vaid 2 kWh, siis ülejäänud osa – 3kWh – on tasuta energia, mis pärineb õhust.

Seda nimetatakse kütteteguriks (ingliskeelne lühend COP), mis näitab, kui palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes. Kui küttetegur on 3, siis tähendab see, et soojuspump toodab kolm korda rohkem kütteenergiat, kui ise selle tootmiseks vajab.

Kasutegur sõltub otseselt välisõhutemperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Sellepärast tuleb õhusoojuspumba ostmisel jälgida kindlasti kasuteguri muutumist eri temperatuuride juures ning ka seda, milliseks kujuneb sellisel juhul aasta keskmine.

Kuidas vähendada küttearvet kolm korda?

Inverteriga õhusoojuspump sobib nii uude kui ka vanasse majja, kuid eelkõige sinna, kus on elekter-, õli-, gaas- või ahiküte.
Väga levinud on õhusoojuspumpade kasutamine vanades majades, mille tsentraalküte on asendatud elekterküttega.

Paraku on aga elektri hind iga aastaga tõusnud ja elektriradiaatoritega kütmine kalliks muutunud. Elektriradiaatoriga
kütmine võib kasvatada külmadel talvekuudel 60m² korteri elektriarve 1200 kroonini kuus. Suured küttekulutused sunnivad kokku hoidma.

Õhk-õhk-tüüpi õhusoojuspump ongi seade, mida on lihtne ja kiire paigaldada ja mis sobib ideaalselt peaaegu igasse kodusse olemasoleva küttesüsteemi säästjaks ning olmemugavuste suurendajaks.

Mis oleks kõige sobivam lahendus? Soojuspump valitakse alati nominaalvõimsuse järgi. Valiku tegemisel on kõige tähtsam arvestada hoone soojapidavusega. Eelmainitud 60m² korteri puhul oleks sobivaim lahendus õhk-õhk-tüüpi soojuspump.
See on soojuspumpadest kõige odavam ja tõhusam ega nõua spetsiaalsete küttesüsteemide väljaehitust. Kõige külmemal kuul võib kütte elektrikulu ulatuda 400–500 kroonini kuus.

Kokkuhoidu oleks kaks kuni kolm korda, võrreldes elektriradiaatoriga kütmisega. Näiteks maksab selline Panasonicu õhusoojuspump koos paigaldusega 22 000 krooni. Sõltuvalt maja või korteri tüübist, soojustusest ja kasutatavast küttest, tasub soojuspump end ära enam-vähem kolme aastaga. See sobib peaaegu igasse eramusse, korterisse ja kontorisse lisaküttesüsteemina.

Õhk-õhk-tüüpi soojuspumpa on lihtne ja mugav kasutada kõigil pereliikmetel. Vastupidi elektriradiaatorile ei tekita soojuspump ruumis krõbedat ebameeldivat lõhna, vaid puhastab toaõhku ning värskendab seda filtrite ja ionisaatori kaudu. Tänu sellele paraneb ka toaõhu kvaliteet. Suvel saab selle seadmega ruumi ka jahutada. Seega on seade multifunktsionaalne: kütab, jahutab ja vajadusel eemaldab õhust niiskust.

Õhk-vesi-soojuspump mahub ära ruutmeetrile

Põhikütteks sobib väga hästi õhk-vesi-tüüpi soojuspump. Sellist soojuspumpa kasutatakse üha rohkem nii Skandinaavias kui ka Eestis. See on parim lahendus eramu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena, mis aitab iga kuu küttekulud viia miinimumi.

Õhk-vesi-tüüpi soojuspump kasutab soojatootmiseks välisõhku salvestunud soojusenergiat, siseruumides on aga energiakandja vesi. Põhieelis maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine. Seade reageerib kiiremini kui maasoojuspump ja suvel on tarbevesi ning vajalik küte märgades ruumides kättesaadav väga säästlikult.

Õhk-õhk-tüüpi soojuspumbaga võrreldes on õhk-vesi-soojuspump autonoomne, sest on mõeldud kasutamiseks põhiküttena. Alternatiivset küttesüsteemi ei pea olema.

Õhk-vesi-soojuspumbad on kompaktsed ja vajavad vaid ruutmeetrisuurust põrandapinda. Kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse: veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jne.

Juhtautomaatika võtab arvesse kõiki parameetreid (välis- ja siseõhu temperatuur, vee temperatuur jne) ja juhib soojuspumba tööd sujuvalt ning ökonoomselt. Samuti vabastab täisautomaatika omaniku eramu kütmise ja soojavee murest. Enamikku õhk-vesi-süsteeme saab kasutada ka renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab kasutada ka õli- või elekterküttesüsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel ka juba olemasolevat soojusmahutit.

Soojuspump vali energiavajaduse järgi

Väga oluline on valida soojuspump energiavajaduse järgi. Soojuskoormuse peaks arvutama ja küttelahenduse koostama oma ala spetsialistid. Üle- ega alavõimsus ei anna lubatud tulemust ega säästu.

Näiteks kui seadme võimsus on väiksem kui eramu soojustarbivus, siis töötab seade ettenähtust rohkem ning tarbib ka rohkem energiat. See kulutab samuti soojuspumba tööressurssi ja lühendab seadme eluiga.

Sellest tulenevalt on väga oluline osta seade ametlikust müügiesindusest. Samuti tuleks eri firmade müügipakkumisi võrreldes tähele panna, et oleks tegemist võimsuse, kasuteguri ja kvaliteedi poolest samaväärsete seadmetega. Kuna seadet ei soetata üheks ega kaheks aastaks, siis peaks enne ostmist kõik hästi läbi kaaluma.

Ühtlane mõnus temperatuur muudab koduse olemise hubaseks.

Õhk-vesi-tüüpi soojuspumba eelised

Väiksed ülalpidamiskulud (nt hooldus 5 korda odavam kui õlikatla puhul).

Sõltumatus energiapoliitikast.

Lühike tasuvusaeg.

Pikk eluiga (nt õlikatlaga võrreldes 2 korda pikem).

Keskkonnasõbralik – ei tekita saastet ega lisakulutusi.

Minimaalne müratase.

Lihtne ja kiire paigaldada.

Sobib nii vana küttesüsteemi asendamiseks kui ka radiaator- ja põrandaküttesüsteemidega liitmiseks.

Ainult üks küsimus

Mida ütleb termin COP soojuspumba kohta?

Toomas Tiirmann, Soojuspumba Kodu OÜ juht:

COP (coefficient of performance) on eesti keeles soojendustõhusustegur.
Õhkoojuspump koosneb välisosast, mis võtab soojusenergiat välisõhust ning siseosast, mis juhib soojust õhku või vette. Kuna selle protsessi käigus soojust ei toodeta, vaid võetakse välisõhust, siis tavaliselt saadakse 3–5 korda rohkem energiat, kui kulutatakse. See tähendab, et kulutades 1 kW voolu, on võimalik saada 3–5 kW soojusenergiat. See efektifaktor, mida erialakeeles nimetataksegi COP-ks, varieerub natuke sõltuvalt välistemperatuurist.

Õhk-õhk-seadmete COP on kõrgem kui õhk-vesi-soojuspumpade oma, sest soojusülekanne toimub vahetult õhku. Õhk-vesi-soojuspumbas soojendatakse vett ja sellega kaasnevad soojuskaod energia ülekandmisel.

COP sõltub ka küttevee temperatuurist. Madalatemperatuurilistele süsteemidele (näiteks põrandaküttesüsteemidele) piisab kütteveetemperatuurist 30–35, radiaatorküttel alates 40–50 kraadist.

Kui küttevesi on 50 °C, siis on õhk-vesi-soojuspumpade COP eri välistemperatuuride korral:
–10 °C – COP 2,2–2,4
0 °C – COP 2,6–2,8
8 °C – COP 2,9–3