Mõned faktid Maaküte kohta.
Maaküte hõlmab nelja erinevat võimalikku liiki energiaallikat, millest sobivaim valitakse lähtuvalt asukohast, vabast maapinnast ning energiavajadusest. Eestis on enamasti kasutusel horisontaalne maakollektor. Loe lisaks maakütte erinevatest liikidest.
Fakt: Aasta keskmine pinnasetemperatuur on Eestis ühtlane (horisontaalse maakollektori tarbeks): sügavusel 0,2 m – 6,4 ºC, sügavusel 0,8 m – 6,55 ºC, sügavusel 1,6 m – 6,6 ºC ning sügavusel 3,2 m – 6,7 ºC. Süvapinnase keskmine teperatuur (vertikaalse kollektori tarbeks) 100 m sügavusel on 7,6 ºC ning sügavusel 200 m – 9,1 ºC.
1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m horisontaalset maakollektorit ja vähemalt 3,6 m² vaba maapinda: torustik paigaldatakse ca. 1 m sügavusele ca. 1 m vahedega.
Oluline: Kui paigaldada maakollektor liiga sügavale, siis päikesesoojus ei jõua piisavalt kiiresti kevadel torustiku ümber tekkinud jääd üles sulatada (eriti kui kollektor on viludas, nt. puude all). Kui paigaldada kollektor liiga madalale, siis võib tekkida talvel maapinna jäätumine ning elektrienergia tarve tõuseb. Õigesti dimensioneeritud ja paigaldatud pinnasekollektor ei mõju taimede kasvule halvasti. Samas tuleb arvesse võtta ka olemasolevate puude sorti (nt. kuused on lähedase pinnase kaevamise suhtes tundlikud).
Horisontaalse maakollektori torustiku soojusvõtt oleneb suuresti pinnaseliigist ja selle omadustest ning on piirides 20…100 W/m. Eelistatud pinnas maakollektori torustikule on niiske pinnas (80…100 W/m). Mida niiskem on pinnas seda lühem on maakollektori torustik. Vastanduvad kuiv (20 W/m) ja märg (40 W/m) liivapinnas ning märg kivipinnas (60 W/m).
Näide: 200 m² eramu puhul paigaldatakse 14 kW võimsusega soojuspump (arvestuslik küttekoormus -22°C) ning kuiva ja liivase pinnase puhul tuleb kollektori pikkuseks ca. 1800 m. Kui tegemist on savise ja niiske pinnasega, siis on vajalik kollektori pikkus vaid ca. 600 m.
Maasoojuspumba tööshoidmiseks on vaja elektrit. 1 kW/h elektri kasutamisel toodetakse maasoojuspumba abiga soojusenergiat keskmiselt 3-5 kw/h (ehk 3-5 korda rohkem!). Maakütte puhul pole vaja tulenormidele vastavat katlaruumi ega ka kütuse ladustamiseks eraldi ruumi: ei teki suitsu, tahma, keskkonda kahjustavaid gaase ega muid põlemisjääke!!
Maakütte süsteemi hinnapakkumiseks on esmalt vaja teada köetava pinna suurust, tarbitava sooja vee kogust, hinnangulist maja soojapidavust, akende arvu ja asukohta (kuna temperatuuri kõikumised Eesti erinevates osades kuni 5 ºC). Keskmise uusehitise puhul on 200 m² maja projekti maksumus suurusjärgus 9 000 EUR – 14 000 EUR.
Maaküttekatla (maasoojuspumba) eluiga on ca. 20–30 aastat ja torud peavad maa sees ca. 100 aastat.
Hoonesisese soojuse jaotamisel on eelistatud vesipõrandaküte, sest seal ei pea vee temperatuur olema väga kõrge, mis tähendab et jahe vesi tuleb tagasi süsteemi ning soojuspump vajab vähem elektrit soojuse tootmiseks – sääst tarbijale! Lisaks sellele on vesipõrandaküte vaevumärgatav ja mõnus. Põrandakütte alternatiiviks on näiteks radiaatorid.
