Täida kalkulaator

Vaata detaile ja maksumust

Räägi eksperdiga

Meile helistades saad suhelda küttesüsteemi asjatundjaga.

Vastame E-R 9-18.00

+372 680 9001

Maasoojus.ee on Vaillant ametlik partner ja garantii tööde teostaja.

Maaküte annab hinnalt teistele kütteviisidele silmad ette.

Talvise küttehooaja lävel tehtud kütteviiside võrdlus näitas, et konkurentsitult odavaim on maaküte. Samas tuleb selle paigaldamisel arvestada koduaia põhjaliku ülestuhnimise ja üsna kopsaka ühekordse investeeringuga, mille tasuvusaeg on viis kuni kümme aastat.

Eeldusel, et majas on juba olemas kas vesikandjal radiaatorid või põrandaküte, läheb maakütte paigaldus koos kaevetööde hinna ja kõigi muude väljaminekutega 180 ruutmeetri suuruse hoone korral maksma 7 600 – 10 500 eurot.

Umbes pooltel juhtudel paigaldatakse maaküte uue maja ehitamisel ja pooltel juhtudel juba valmis hoonele. Maasoojuspumba tarvis paigaldatakse maapinda ühe meetri sügavusse 400 meetrit torustikku, selleks vajatakse ligi 400 ruutmeetrit vaba maad. Lihtsalt selgitades kasutatakse ära vihmaveega maasse läinud päikeseenergia.

Sellise väiksemat sorti elamu kütmiseks (toatemperatuur 22 kraadi) kulub elektri küttepaketi olemasolul, arvustuste kohaselt aastas 495 eurot. Kõige külmemate ilmadega tuleb sel juhul kuus maksta 80–95 eurot. Sellest odavam saab olla vaid puudega kütmine ja sedagi üksnes juhul, kui inimene ise puud varub ja neid iga päev ahju ajab.

Põhjalik eeltöö

Maakütte agregaat peab vastu 20–25 aastat ja torud maa sees ca sada aastat. Kui praegu kujuneb ühekordse investeeringu suuruseks (eeldusel, et radiaatorid või põrandakütte süsteem on olemas) keskmiselt 8 900 eurot, siis veel paari aasta eest kulus selleks ca 13 000 eurot ja enamgi.

Seadmed iseenesest odavamaks läinud ei ole – hinda on alla surunud konkurents. Üsna tõenäone, et majandusolukorra paranedes hakkab ka maaküte paigalduse hind pisitasa tõusma, kuid küttekulu poolest jääb see ikka üheks odavamaks.

Muugal 185 ruutmeetri suurust maja omav klient vahetabki praegu oma senist õlikütet maaküte vastu. «Kütteõli kallineb kogu aeg, tulevikku vaadates tundub maaküte kõige taskukohasem,» selgitas ta.

Klient loodab maakütega kokku hoida olenevalt talvest 1 400 – 1 700 eurot aastas, tehtud investeeringu aga tasa teenida viie aastaga. Ainuke mure on seotud haljastusega, mis nüüd põhjalikult segi paisatakse. Õunapuud, samuti püsililled ja -põõsad tuli esialgu kõik välja kaevata. Torustiku paigaldus ise võtab aega kõigest kaks päeva.

Kütte- ja ventilatsiooniinseneri Ants Vikerpuuri sõnul tuleb energiakandja valikul kaaluda erinevaid võimalusi. Kõigepealt sõltub see elamu asukohast magistraalvõrkude suhtes ehk kas on võimalik süsteemi ühendada kaugkütte- või gaasivõrku. Kaugkütte ühenduskanal maksab seejuures ca 160 eurot meeter ja gaasi välisühenduse torustik umbes 65 euri meeter.

Kaaluda tuleb ka selliseid rahalisi kulutusi nagu investeering küttesüsteemi, kasutuskulud ja ühendustasu. Väheoluline pole küttesüsteemi kasutamise mugavus ja kütmisviisi loodushoidlikkus.

«Kui majaehitaja loeb maja kütmisel prioriteediks küttesüsteemi käsitsemise mugavust ja automaatset toimimist, tuleb valik teha kaug-, gaas-, vedel- või elektrikütte vahel,» selgitas Vikerpuur. «Siia lisandub veel võimalus kasutada soojuspumpasid. Alternatiiviks kergele kütteõlile on kujunenud graanulite või puidupelletite kasutamine.»

Korralik soojustus

Kui kütmise juures ei peeta igapäevast käsitsitööd probleemiks ja peetakse silmas võimalikult väikseid ehitus- ja kasutuskulusid, võib valiku teha tahkekütuse kasuks, milleks võivad olla kas halupuud, brikett või kivisüsi.

Küllaltki häid tulemusi nii mugavuse kui ka kütte maksumuse poolest võivad anda kombineeritud kütteviisid. Näiteks võib korraga kasutada elektriradiaatoreid koos õhk-õhk-soojuspumbaga või ka koos ahiküttega.

Teiseks tuleb kõne alla radiaatorküte tahkekütusel koos õhk-vesi soojuspumbaga või õhk-õhk-soojuspumbaga. Kolmanda võimalusena on edukalt kasutatud radiaatorkütet vedelkütusel koos kaminakütte ja päikesepatareiga. Õhk-õhk-soojuspumbad on lisavariandiks ahikütte, vee-keskkütte või elektrikütte olemasolul.

Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et kui ühelt poolt on oluline leida sobiv küttesüsteem, siis teisalt on sama tähtis ehitada võimalikult väikese energiatarbega elamuid. Vikerpuur avaldas lootust, et selles osas aitab kaasa ja loob vajaliku selguse ehitiste energiamärgise nõue.

Selles määratakse näiteks hoone välisseina, katuslae, põranda ja muude piirete soojus­isolatsiooni paksus. «Kui elamu aastane soojustarve väheneb, vähenevad ka kulutused kütmisele ja seda vaatamata kasutatavale kütuseliigile,» ütles insener.

Arvestama peab ka sellega, et võrreldes 2008. aastaga on märkimisväärselt langenud kivisöe hind – 19 euri tonni pealt, mis teeb aastaseks kokkuhoiuks 150–200 ruutmeetri suuruses majas ligi 255 eurot.
Ka puubriketi hind näitab mõningast langust, olles kukkunud 160 eurolt 143eurole. Ehkki küttepetrooli keskmine hind on võrreldes 2008. aastaga tublisti langenud, ei saa sellele loota, sest nüüd on hind juba mõnda aega tõusnud – mullusega võrreldes koguni kolmandiku.

Suur hinnatõus

Kõik ülejäänud kütteliigid on kallinenud. Turbabriketi tonn on tänavu kahe aasta tagusega võrreldes 25 euri kallim, mis teeb aastaseks küttekulu kasvuks ligi 10 euroi. Halupuud on kallinenud kõige enam – 14 euri ruumi pealt – ja nüüd tuleb nendega küttes aastas välja käia 228 eurii rohkem kui kahe aasta eest.

Puidugraanuleid kasutades tuleb hinnavaheks 110 euri. Elektrikütte puhul on aga kallinemine mõistagi kõige suurem – kui 2008. aasta oktoobris tuli selle eest maksta veel 1 535 eurii, siis tänavu 2 300 euri, mis teeb hinnatõusuks koguni 765 euri aastas.

Eesti Energia soovitab elektriküttega kodude omanikele enamasti oma küttepaketti. Küttepakett sobib inimestele, kel on kahetariifne elektriarvesti ning kes tarbivad elektrit palju ja peamiselt öisel ajal.

Eesti Energia küttepaketi klientide arvete keskmiseks suuruseks sõltuvalt kuust on energiafirma väitel kütteperioodil 134–288 euri ning suvisel ajal, kui kütet ei kasutata, kulub elektrile keskmiselt 109–128 euri kuus. Nende summade sisse kuulub kogu kodus kasutatav elekter.

Eesti Gaasi juhatuse esimehe Raul Kotovi väitel võib 150–200 ruutmeetri suuruses majas aastas kuluda kütteks ja sooja vee tootmiseks ligikaudu 2500 kuupmeetrit gaasi. Selle maksumuseks on ligikaudu 1459 euri.
Näide: õliküttelt maaküttele
1990ndate algul ehitatud ridaelamuboks Viimsis, kaks korrust, köetav pind 130 ruutmeetrit, maad ümber maja umbes 500 ruutmeetrit. Esialgu oli majas õliküte, radiaatorid ja soojaveeboiler. 2008. a maksis küte 1240 eurii, elektrit kulus lisaks 8400 kWh.

Maaküte toimib 2009. aasta jaanuarist. Seitsmekilovatine maasoojuspump (boiler 163 liitrit) maksis koos paigaldusega 8 900 euri, 350 meetrit maakollektorit koos kaevetöödega. Radiaatoreid ei vahetatud, vesipõrandakütet ei paigaldatud.

2009. aastal oli kogu tarbitud energia (sh elektripliit, pesumasin jne) maksumus 1059 euri. Keskmine elektrikulu kasvas 50 protsenti, kuid tuleb arvestada, et viimased talved on ka üsna külmad olnud. Tulemusena kulus 2009. aastal energiat ühele ruutmeetrile 9 krooni ja 51 senti ehk ligi 8 krooni vähem kui õliküttega boksides keskmiselt. Absoluutarvudes oli kokkuhoid oli väga suur. Energiakulu ühele ruutmeetrile on peaaegu poole väiksem.

Majaomanik mainis praeguse kütte eelisena, et majas on pidevalt stabiilne ja varasemast kõrgem temperatuur, kuid püsikulud on tunduvalt väiksemad. Ta lükkas ümber ka levinud müüdi, et rohi ei taha maakütte korral õues kasvada.

Näide: kombineeritud küte

Viis aastat vana 160-ruutmeetrine maja Pirital. Pere paigaldas ehituse ajal majja esialgu kamina-õhkkütte, mis sooja õhku torude kaudu kahele korrusele laiali puhus. Lisaks pandi seintele elektriradiaatorid. Mõne aja pärast otsustati lisaks paigaldada õhksoojuspump, mida sai suvel kasutada ka esimese korruse avatud ruumi jahutamiseks. Elekter kütab põrandat vannitoas, saunas ja ühes koridoris.

Selles majas kulub küttepuid kümme ruumi aastas, mis kevadise hinnaga, kui küte oli veel odav, teeb 320 euri. Elektrit kulutas pere kokku 20 000 kWh, millest umbes 7000 kWh läks sooja vee, söögi valmistamise ja kodumasinate peale. Seega kulus maja kütmisele elektrit ligikaudu 13 000 kWh aastas, mis küttepaketi puhul teeb 1 200 euri.

Kokku kulus kahekorruselise maja kütmiseks aastas 1 400 euri, mis teeb kuus keskmiselt 117 euri. Temperatuur oli majas sellal, kui pere kodus viibis, 22 kraadi. Ülejäänud ajal 20 kraadi. Kasutusel on kahetariifne vooluarvesti.

Share this warmth with your friends.



Avalda arvamust või küsi eksperdilt

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.



Meilt saad tervikliku küttelahenduse, kuhu kuuluvad

• optimaalne projekt
• kindla garantiiga soojuspump
• vajaduse korral põranda- või radiaatorküttesüsteem ning
• oskuslik paigaldus

Vaillant Termolux Honeywell Systemkan Wavin