Toasooja saab pumbata õhust, maast ja veest

Suured küte kulud sunnivad otsima uusi võimalusi, kuidas kulusid vähendada. Esimesena tasub kindlasti mõelda hoone soojustamisele, kuid seejärel juba ka säästlikuma küttesüsteemi paigaldusele.

Üks võimalus märgatavalt kokku hoida on paigaldada õhksoojuspump – rahasääst on märgatav ja seade teenib end kiiresti tasa.
Soojuspump on energeetikaseade, mis toodab soojust päikeseenergiast. Pump suudab välisõhu, veekogu ja ka maapinna soojust ära kasutada ja muuta see eluruumi kütteks ning soojaks tarbeveeks. Oma tööks vajab soojuspump ka elektrit.

Õhkküte on säästmiseks sobivaim

Lisakütteallikaks elektri-, õli- või ahikütte kõrvale sobib väga hästi inverteriga õhk-õhk-tüüpi soojuspump. Eestis kasutatakse seda tüüpi soojuspumpasid palju vanades kahe- või kolmekorruselistes majades, kus aastaid tagasi andis toasooja tsentraalküte või kohalik katlamaja.

Enamik vanu küttesüsteeme on kinni pandud ja üldjuhul asendatud elektriküttega.

Paraku on aga elektri hind iga aastaga tõusnud ja nüüd võib külmadel talvekuudel elektriradiaatoriga kütmine 60 m² korteri elektriarve kasvatada 1200 kroonini kuus. See sunnib valima: kas külm tuba või suur arve. Nii üks kui ka teine tekitavad mõistagi lisapingeid ja stressi.

Eelkirjeldatud korteri puhul oleks sobivaim lahendus õhk-õhk-tüüpi soojuspump, see on kõige odavam ja tõhusam.
Seade ei nõua spetsiaalsete küttesüsteemide väljaehitamist ja sobib hästi ka vanematesse majadesse ja suvilatesse olemasoleva küttesüsteemi säästjaks ja olmemugavuste suurendajaks.

Õhksoojuspumbaga küttes jääks ka kõige külmemal kuul elektriarve 30–40 euro piiresse, võrreldes elektriradiaatoriga kütmisega saaks kokku hoida kaks kuni kolm korda.

Seade maksab koos paigaldusega ca 1100 eurot. Sõltuvalt maja või korteri tüübist, soojustusest ja kasutatavast küttest tasub see kulutus end ära keskmiselt kolme aastaga.

Talvel kütab, suvel jahutab

Soojuspumba kasutamisel jaotub soojus tubades ühtlaselt. Võrreldes elektriradiaatoriga, ei tekita soojuspump toas ebameeldivat kõrbelõhna, vaid puhastab õhku ning värskendab seda läbi filtrite ja ionisaatori. Tänu sellele muutub peale toatemperatuuri ka ruumi õhu kvaliteet.

Suvel saab selle seadmega ruumi ka jahutada, seega on tegemist multifunktsionaalse seadmega, mis kütab, jahutab ja vajadusel eemaldab õhust ka niiskust. Seade koosneb kahest osast – üks paigaldatakse ruumi, teine välja.

Seadmeid saab kasutada igal pool sõltumata korteri, maja, kontori vms suurusest. Vahe seisneb sõltuvalt hoone iseärasustest ainult selles, mitu sise- ja välisosa tuleb paigaldada. Tavaliselt saab hakkama ühe seadmega.

Õhksoojuspumba soetamisel tasub end siiski eelnevalt kurssi viia seadme tehniliste näitajatega.

Võrrelda tasub ikka võimsuse ja kasuteguri ning kvaliteedi poolest samaväärseid tooteid.

Soetamisel tuleks eelkõige tähelepanu pöörata pakutava seadme võimsusele, tema kasutegurile soojendamisel (COP – mida suurem, seda kasulikum), kas tegemist on iverteri tüüpi seadmega (ökonoomsem) ja kas seade sisaldab nn talvevarustust, mis on meie kliimas vägagi oluline.

Nii nagu iga asjaga, ei ole olemas väga head ja odavat soojuspumpa – igaüks neist ei pruugi sobida Eesti kliimaga ega teie kodu eripäraga.

Õige toote leidmine on siiski väga oluline, kuna liiga võimsa seadme puhul muutub investeeringu tasuvusaeg pikaks, liiga nõrga seadme puhul ei saavutata aga soovitud tulemust ja see tarbib rohkem energiat, kui peaks.

Küttekulud poole väiksemad

Kokkuhoid küttekuludelt sõltub maja soojustusest ja kasutatavast kütteliigist. Samuti sellest, kas ja mil moel saab õhusoojuspumpa mõne teise kütteliigiga kombineerida.

Ühes kolhoosiaegse maja 60 m² korteris olid varem kasutusel elektriradiaatorid. Jaanuaris-veebruaris, kõige külmematel kuudel, olid selle korteri küttekulud üle 60 euro. Pärast soojuspumba paigaldust oli kõige külmemal talvekuul küttekulu veidi üle 27 euro. Seega vähenes küttekulu üle kahe korra.

Regina Haag.

Kas vastab tõele, et õhksoojuspump…
…on sobivaim just olemas-oleva küttesüsteemi täiendamiseks lisaküttena?

Jah, õhksoojuspump on kõige sobivam lisaküte. Eri kütteliikide kombineerimisel saab optimaalseima lahenduse.

…ei sobi suure maja ainsaks kütteallikaks?

Põhiküttena seda kasutada ei soovita. Põhjuseks asjaolu, et kui ilmad lähevad väga külmaks, siis seadme võimsus ja kasutegur vähenevad. Soovitatav on alternatiivküte – kamin, ahi, elektriradiaator, õliküte vms.

…on efektiivsem avatud planeeringuga kodus (soojus kandub efektiivsemalt edasi)?

Jah, õhksoojuspump sobib eelkõige avatud planeeringuga koju. Sellisel juhul pääseb soe õhk vabalt liikuma, kuigi tegelikult surub soe õhk ennast päris hästi laiali.

Siiani ei ole tekkinud probleemi, et soojuspumpa ei saa paigaldada, kuna tegemist on arhitektuurselt keeruka koduga. Kliendiga koos saab alati leida tema jaoks sobivaima lahenduse. Näiteks 65–80 m² suurused 3-4toalised korterid saavad kõik toad ühtlaselt köetud ja õhksoojuspump sobib väga hästi.

…on ebaefektiivne, kui õues on käre pakane (maja kütab siis peamiselt elekter)?

Ei saa öelda, et ebaefektiivne. Käreda pakasega väheneb seadme kasutegur ja võimsus. Kokkuhoidlikum on see ikka kui elektri-radiaator.

…teeb kõva müra?

Sõltuvalt õhksoojuspumbast ja selle margist on ka müratase erinev. Panasonicu puhul saab mürataseme viia kuni 23dB-ni. See on müratase, mis magamist ei sega. Võrdluseks: inimese kõne valjus on umbes 70dB, sosistamine 30dB. Seadme siseosa n-ö töö-müra ei tee, üksnes seadmest välja puhutav õhk tekitab tuulekahina, millega harjub kergesti.

Regina Haag