Põrandaküttesüsteem vajab hooldust

Ajast, mil Eestisse paigaldati esimene põrandaküttesüsteem, on möödunud juba peaaegu kaks aastakümmet.

Selle aja jooksul on süsteemipakkujaid olnud mitmeid, kuid vähesed on suutnud olla oma tootevalikuga esindatud läbi kogu selle ajaperioodi.

Uponor on Eestis tegutsenud 20 aastat ja on jätkusuutlik üle maailma. Kogemuslikult võib öelda, et suur osa paigaldatud süsteemidest vajab lähima aja jooksul uuendamist ja kohendamist.

Suur hulk süsteeme töötab ja elab, kuid kaasnevad kasutuskulud on sealjuures liialt suured. Paljuski on unustatud tõsiasi, et iga süsteem vajab hooldust – mis liigub, see kulub.

Paraku palju pole ka piisavalt saadaval põrandkütte kasutus- ja hooldusjuhendeid ning vastavasisulised peatükid on maja hooldusraamatutes käsitlemata.

Siinjuures soovitus: viige sisse ja kasutage kinnisvara hooldusraamatuid! Ükski töö, maalritöödest tehniliste seadmete hoolduseni, ei tohiks märkimata jääda. Usun, et iga kasutatud kinnisvara ostja tunneks sellisest infost siirast rõõmu ning ilmselt mõjuks see tervendavalt ka ehitise likviidsusele.

Käesolevas artiklis vaatame peamiselt, kuidas võiks põrandaküttesüsteemi hooldada ning kuidas kidurat süsteemi taas ellu äratada.

Alustuseks vahetage välja vesi

Esmajärjekorras tuleks üle vaadata põrandaküttesüsteemis ringlev vesi. Pahatihti meenutab see värvuselt kohvi. Korrosioon ja veest välja sadestunud kõikvõimalik orgaanika katab süsteemi sisepindu ja tõkestab selle normaalset tööd.

Mida teha? Süsteem tuleb läbi pesta ja vesi vahetada töödeldud vee vastu – küttesüsteemi lastavasse kraanivette tuleks lisada inhibiitorainet. Inhibiitor ehk inhibeerija on aine või faktor, mis vähendab keemilise reaktsiooni kiirust või takistab reaktsiooni.

Kindlasti halvendab süsteemi sisepindadele ladestunud aine küttesüsteemi efektiivsust. Selle tagajärjel kasvab pidevalt soojuskandja pealevoolutemperatuur, millega kaasneb otseselt küttearve kasv.

Kui põrandaküttesüsteemis on vesi pikemat aega vahetamata, on ilmselt kahjustada saanud ka liikuvosad, mis tähendab juba süsteemi osalist renoveerimist.

Kontrollige kollektorite seisukorda

Järgmiseks tulekski hinnata põrandakütte kollektorite seisukorda. Pahatihti on ventiilid kinni kiilunud ja leketest tingitud kahjustused kollektori töö suisa halvanud. Heaks seisundikirjelduseks on üldjuhul visuaalne pool.

Fotol on näha peamised probleemsed kahjustused, mis viitavad olukorrale, et ventiilid ei avane ega sulgu piisavalt hästi. Selline asjaolu võib põhjustada klappajamite ja termostaatide sissepõlemist ja automaatne reguleerimine enam ei toimi.

Lahendus on tihtipeale see, et klappajamid keeratakse maha ja süsteem elab oma elu. Kindlasti ei tekita selline asjaolu kasutuses suuremat ebameeldivust, kuid kindlasti tõusevad sellega soojusenergia kulud.

Mida teha? Jaotuskollektorid tuleks välja vahetada. Väljavahetamisel on materjalikulu hinnanguliselt 35–40 eurot ühe kütteringi kohta. Tulemuseks on korrektselt sulguvad ja mittelekkivad komponendid, ehk siis ei mingit ülekütmist ega veekahjustusi. Kahjustused on tihti tekkinud ka kehvemate komponentide kasutamisel, mis on ostetud mittekvaliteetsetelt tootjatelt.

Metallkollektorite puhul on tootjad isegi eksinud kasutatavate komponentidega, lühidalt öeldes ei ole järgitud keemilisuse aktiivsuse tabelit.

Ilmselt seda ongi väga raske jälgida, kuna me ei suuda kunagi lõpuni kontrollida, mis metalle süsteemi ulatuses kasutatakse. Siinkohal on abiks kogenud paigaldaja ja materjali
valik.

Näiteks Uponori tootevalikus on nii metalsed kui plastist jaotuskollektorid.

Plasttorude mõtte on paljud kasutajad enda jaoks teinud vastuvõetavaks, kuid plastkollektor tundub täna ikka veel hirmutav. Asjatult! Plastiga kaasneb selgelt vähem ohtusid ning mõtteviis on samuti säästlikum ja jätkusuutlikum.

Kollektorite vahetus on lihtne

Kollektorite vahetuse puhul ei ole vaja karta, et olemasolev torupundar uue kollektoriga kokku ei sobi. Paigaldatud süsteemides on kasutatud ka spetsiaalseid liitmikke kollektorite ja põrandaküttetorude ühendamiseks.

Tänaseks on enamus tootjaid standardiseeritud ühele liitmikumõõdule ¾ eurokoonus. Need liitmikud on kohandatud pea kõikidele paigaldatud põrandakütte torustiku liitmiseks ¾ keermestatud otsaga. Vana liitmik tuleb vaid maha lõigata nii liitmiku lähedalt kui võimalik.

Kui toru väljaulatuvate otsade pikkusest puudu jääb ja toru on vaja jätkata, siis peab juba täpsemalt vaatama, kuidas ja millise liitmikuga seda teha.

Süsteem tuleb uuesti õhutada

Süsteem läbi pestud, uus vesi ringluses ja kollektor vahetatud, peaks süsteemi uuesti õhutama. Õhutada tuleb põrandaküttesüsteemi alati ühe ringi kaupa. Kogu süsteemi korraga õhutamine kogu õhku välja ei too.

Samuti peaks automaatsed õhutid välja vahetama kvaliteetsemate õhutite vastu.

Näitena võib tuua õhutajad, mis püüavad kinni ka mikromullid ja hõljumi. Sellised õhutajad on võimelised süsteemi õhutama kordades kiiremini ja tulemus on kindlasti parem kui tavaõhutite puhul.

Automaatõhutite kasutamisel unustatakse pahatihti need avatud asendisse alatiseks.

Pole ka harvad juhused, kui ühest õhutajast õhk sisse tõmmatakse ja teisest välja lastakse. Sellisel juhul tundub mõttetu rääkida hapniku diffusioonikindlatest toodetest.

Põrandakütte süsteemi renoveerimise viimaseks peatükiks võib lugeda süsteemi juhtautomaatika kontrollimist. Enamik automaatikasüsteeme on väsinud ja ehitatud välja mitte kõige paremini. Ainuüksi automaatikasüsteemi enda energiatarve on kordades suurem kui kaasaegsetel mudelitel.

Kaasaegne Uponor kontroller tarbib elektrienergiat kuni 90W. Võrdlusnäiteks võiks võtta fotol 5
oleva süsteemi, kus enerigatarve on kuni 300W. Ka siin on energiasääst oluline.

Juba mõnda aega on Uponori põrandakütte automaatikas kasulikuks uuenduseks lahendus, kus termostaat ja termoklapp ei ole ühendatud ahelasse, ehk siis koormus ei ole termostaadil, termostaati kasutatakse vaid juhtpuldina. Sellega kaasneb termostaatide pikem eluiga ja täpsem temperatuuri juhtimine. Täpsust temperatuuri juhtimisse lisab ka elektrooniline termostaat, vastupidiselt bimetall-termostaatidele. Energia kokkuhoiuks võib siinkohal kujuneda kuni 10%. Samuti on Uponor põrandaküte nutikas abimees hooldusel, tehes testkäivitusi nii termokappidele kui ringluspumbale.

Kui olemasoleva põrandakütte automaatika kaabeldus on riknenud, võib kasutada ka Uponori raadiolevipõhiseid termostaate ja süsteemi. Ei tasu karta raadiotermostaadi patareide kulu, energiatarve on viidud minimaalseks ja kasutatavad AAA patareid on mõistliku hinnaga ning elueaga.

Allikas: Maaleht 2012a. link