Maarja Küla läks üle maaküttesüsteemile
Täna avatati Maarja Külas Põlvamaal maakütte kraanid, et minna üle kaks aastat ehitatud maaküttesüsteemile.
Maarja Külas valminud keskküttesüsteemi suurimaks rahastajaks on Keskkonnainvesteeringute Keskus 1,37 miljoni krooniga, süsteemi kogumaksumus on 2,2 miljonit krooni.
Maaküte ehk maasoojuspump paigaldati Maarja Külla kui pikaajaliselt kõige ökonoomsem ja säästlikum kütteviis. Kui ennist köeti küla halupuude ja osaliselt elektriga, mis oli nii tööjõu- kui ressursimahukas, siis hoolimata maaküttesüsteemi kallist paigaldusest, on selle käigushoidmine võrreldes muude kütteviisidega mugav ja säästlik. Uus süsteem võimaldab väikeste kuludega saada talvel nii toasooja kui aastaringselt kuuma vett.
“Maaküte paigaldamine külla kestis kaks aastat. Selle jooksul rajati vajalik keskküttetrass, sisustati katlamaja ja paigaldati 4 kilomeetri jagu maaküte torusid,” sõnas Maarja Küla juhataja Ly Mikheim maaküttesüsteemi avamisel.
Küttesüsteemi rajamist rahastasid Eesti Hollandi Heategevusfond Päikeselill, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu Toome Rotary Klubi ja Atlanta Buckhead Rotary Klubi. Samuti tänab küla peatöövõtjat Termiks Konsult OÜ-d eesotsas juhataja Ants Torimiga ja ehitusjärelvalvajat Kuldar Käsperit.
Maasoojuspump on pump, mis ammutab oma energia maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ning talvel pumbatakse maapinda salvestatud päikeseenergia maasoojuspumba abil hoone küttesüsteemi. Maasoojuspumba kasutamiseks peab olema maakollektori paigaldamiseks piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest.
Kuigi ka maasoojuspump kasutab kodumaja soojendamisel elektri abi, annab pump ühest kilovatist elektrist välja kolm või enam kilovatti sooja. Teisisõnu on maakütte elektriarve vähemalt kolm korda väiksem kui elektriradiaatoritega sama soojuse saamiseks kulutatud summa. Tõenäoliselt on maaküte kõige madalama püsikuluga kütteliik (30 senti 1 kWh).
Maarja Küla on koduks 18 vaimupuudega noorele vanuses 18-30. Küla missioon on kantud ideest, et ka vaimupuudega inimestel on õigus elada inimväärset ja mõtestatud elu. Põlvamaal Kiidjärve ja Taevaskoja vahel asuv küla on täna suurimaks eeskujuks sarnaste eesmärkidega alles loodavatele kogukondadele üle Eesti. Külas pole mitte ühtegi kokka, koristajat ega kütjat, kõik tööd tehakse koos juhendajatega iseseisvalt.
