Teadur: maja kehv ventilatsioon võib põhjustada muuhulgas hallitust.
Ventilatsioon on vanemates majades suur probleem, möönab Tallinna tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli juhataja Teet-Andrus Kõiv.
Kortermaja renoveerima asudes tuleb seega kõiki aspekte arvestada, et hiljem ummuksisse jäänud majas hallitus ja ebatervislik õhk kimbutama ei hakkaks.
Vanemates kortermajades on kasutusel loomulik ventilatsioon, mille toimimine oleneb välisõhu temperatuurist, tuule tugevusest, vertikaalse ventilatsioonikanali kõrgusest. Seetõttu suuremal osal aastast on ülemistel korrustel, eriti viimasel korrusel, õhuvahetus ebapiisav.
Selle tulemusel võib näiteks magamistubades tõusta õhu süsihappegaasi sisaldus hommikuks tasemeni, mis ületab soovitusliku mitmekordselt. Kõrgele tasemele võib tõusta ka suhteline niiskus ning sageli kaasneb sellega hallituse teke.
Olukord muutub eriti tõsiseks, kui vanad aknad on vahetatud uute, oluliselt hermeetilisemate vastu. Sel juhul õhuvahetus väheneb mitmekordselt ja süsihappegaasi tase võib tõusta hommikutundideks sellisele tasemele, et ületab soovitusliku taseme umbes kolmekordselt, tuues kaasa hallitusprobleemi.
Mida ette võtta? Vaja oleks kindlasti tõhustada õhuvahetust. Viimasel ajal on selleks kasutatud näiteks värske õhu klappide paigaldamist elutubade välisseintesse. Õhuvahetus sellega suureneb, kuid samas proportsioonis kasvavad ka küttekulud.
Tänapäevased lahendused on niisugused, kus väljatõmbe õhu soojuse saab tagastada ehk ära kasutada. Märkida võib siin ruumipõhiseid ventilatsiooniagregaate, aga samuti väljatõmbeõhu soojuspumpadel baseeruvat mehaanilist väljatõmbe ventilatsiooni.
Kindlasti annaks häid tulemusi ka korteripõhine sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon, kuid olemasolevates kortermajades on seda lahendust keeruline rakendada.
allikas: tarbija24.ee
