Spetsialist: suurim mure küttesüsteemis on korrosioon

Radiaatori läbilõige – puhas ja saastunud. Foto: arhiiv

Bauer Veetehnika juhataja Urmas Kiburi sõnul on sageli põhjuseks, miks radiaatorid ei soojene, mitte õhk, vaid elektrokeemiline korrosioon küttesüsteemis, kuid selle vastu saab abi vastava seadme lisamisega.

«Õhk küttesüsteemis võib muidugi olla üks põhjustest, miks radiaator hästi ei soojene. Kogemustele tuginedes pean siiski kõige suuremaks mureks süsteemis toimuvat elektrokeemilist korrosiooni ja selle tulemusena tekkivat sadet, mis ladestub süsteemis, tekitades sinna isolatsioonikihi,» selgitas spetsialist.

Elektrokeemiline korrosioon on mure igas kinnises süsteemis (nii kütte- kui ka jahutussüsteemis), kuna süsteemis on erinevad metallid, mis neid ühendava vee toimel hakkavad omavahel reageerima – tulemuseks must sade.

Kibur lükkas ümber müüdi, et sadet ei teki küttesüsteemis, kus on keemiline vesi – sade tekib nii keemilise, pehmendatud kui ka tavalise vee ja isegi glükooliga.

Ajapikku ladestub sade torustiku seintele, põhjustades muude probleemide kõrval küttekulude olulist suurenemist. Katsed on näidanud, et juba 1 mm sade tekitab kütte tarbimises kuni 10 protsenti ülekulu. Samuti ummistab see sade automaatsed õhutid, mille tulemusena ei pääse süsteemist õhk välja ja siis võib tõesti kusagil mingi radiaator või torustiku osa külmaks jääda.

See, kui radiaator ei lähe soojaks, pole Kiburi sõnul sugugi vanade süsteemide mure. Väga palju on tema sõnul probleeme ka uutes ja renoveeritud küttesüsteemides, kuna eelpool kirjeldatud must sade ummistab termoregulaatoreid.

Kui termoregulaator jääb kinni nii, et on suletud asendis, siis sellest saavad inimesed kiiresti aru, kuna radiaator on lihtsalt külm või ei soojene piisavalt. Kurvem lugu on see, kui regulaator jääb avatud asendisse, siis kütab radiaator rohkem kui inimene on soovinud ja alles siis, kui tuleb ootamatult kopsakas arve, hakatakse vaatama, mis toimub.

Eelpool kirjeldatud probleemist saab lahti, kui paigaldada küttesüsteemi elektromagnetseade koos filtriga, mille töö tulemusena puhastub küttesüsteem sinna kogunenud sademest. Selle tehnoloogiaga saab puhastada ka vanad süsteemid ja radiaatorid.

Kemikaalidega läbipesu annab tulemuse vaid lühiajaliselt, kuna sade tekib süsteemi tagasi juba mõne kuuga. Samuti on erinevad läbipesud klientidele väga ebamugavad.

«Praeguse renoveerimisbuumi ajal olen kokku puutunud väga paljude juhtumitega, kui korteriühistu on võtnud suure laenu, renoveerinud küttesüsteemi ja juba teisel kütteperioodil on palju probleeme mittesoojenevate radiaatoritega. Mina ei tahaks küll siis olla see korteriühistu juhatuse liige, kelle käest tullakse seletusi küsima,» lausus Kibur.

Kuidas must küttesüsteem endast märku annab:

• Ummistuvad termoregulaatorid, mille tulemusel radiaator ei soojene või kütab üle
• Radiaator ei soojene
• Radiaatorid soojenevad ebaühtlaselt – osa majaelanikke kurdab liiga kuumade, osa liiga külmade radiaatorite pärast
• Küttekulud on suured (kulud pidevalt kasvavad või on suured võrreldes sarnaste majadega)
• Soojusvaheti või katel ei anna enam piisavalt sooja välja
• Küttesüsteemis ringlev vesi on määrdunud või sisaldab sadet
• Küttesüsteemi puhastamisega elektromagnetseadmega pikeneb selle tööiga kaks-kolm korda. Paljude uusehitiste puhul arvestatakse vastav puhastusseadme küttesüsteemi lisamisega juba projekteerimise käigus, et hoida küttekulud madalad ja süsteem töökindel.

Allikas: Tarbija24