Õhk-vesi soojuspumbad jagunevad kahte klassi
Ühel juhul ringleb soojuspumba sise- ja välisosa vahel vesi, teisel juhul freoon.
Veeringlusega soojuspump
Säärase seadme paigaldus on lihtsam ja nõudeid paigaldajale vähem. Sise- ja välisosa vahele paigaldatav toru isoleeritakse, et tagada külmakindlus.
Veeringlusega soojuspumpa saab üles panna iga temperatuuriga ja paigaldusvigade oht on väiksem. Seadme välisosa ümber ei teki sulatusveest jäämäge, kuna vesi juhitakse otse kanalisatsiooni. Nii jääb seadme ümbrus ilus ja korralik.
Sääraseid soojuspumpasid valmistab enamik Euroopa tootjaid. Miinuseks on küll kallim hind, kuid selle kompenseerib töökindlus.
Freooniringlusega soojuspump
Sellist soojuspumpa paigaldaval töölisel peab olema spetsiaalne külmaainetega tegelemise litsents. Kuna freoon kahandab osoonikihti, on riik need tegevused rangelt reguleerinud. Kui näiteks süsteemis peaks olema vajalikust vähem freooni või kui juhtub, et natuke freooni läheb süsteemist paigalduse käigus kaduma, siis ei saa ilma asjakohase litsentsita paigaldaja freooni juurde osta.
Freooniga seadet ei tohi paigaldada, kui väljas on 2 °C või külmem. Vastasel juhul jääb süsteemi suure tõenäosusega niiskus sisse ja mingi aja möödudes seade puruneb.
Selline õhk-vesisoojuspump juhib sulatusvee otse enda alla, suurendades välisosa purunemise ohtu: seadme ümbrusesse kogunev sulatusvesi külmub ja seetõttu võib jääkuhil kasvada kuni seadmeni. Niisugune olukord on õhk-vesisoojuspumbale väga ohtlik.
