Majaomanikke ärritab, et riik küsib varem ostetud kütteõli eest lisaaktsiisi

“Selle aktsiisijama peale kallaks kütuse maha, aga siis saab looduskaitsjatelt trahvi,” lajatab Harjumaa majaomanik riigi nõudmise peale võtta tagavaraks ostetud kergkütteõli pealt veel kord aktsiisi.

Harjumaal elav Mart Palm ütleb, et gaasi- ja kerge kütteõli aktsiisitõus on nagu püha lehm, mille vastu on raske sõdida. Majaomanik nendib, et aktsiisiotsuseid teevad poliitikud, keda me ise valinud oleme. Pigem ajab mehel kopsu üle maksa riigipoolne käitumine: takkajärele nõutakse lisaraha kütteõli eest, mille eest on korrektselt juba kõik maksud tasutud.

100 liitrit mahutipõhjas

Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei tohi 1. maist olla kütteõli jääki rohkem kui 100 liitrit. Kui mahutitesse on seda rohkem jäänud, siis see nii-öelda võõrandatakse. Kui vähem, siis tuleb tasuda erimärgistusega kütuse ja diislikütuse aktsiisimäärade vahe, mis on 281,97 eurot 1000 liitri kohta. Aktsiisivahe tasumine on võimalik ainult erimärgistatud vedelkütust kütmiseks soetanud eraisikul.

“Ja nüüd pean lihtsalt ära andma või? Vanasti sai teha kodus läbiotsimise ainult prokuröri sanktsiooniga, nüüd siis tuleb maksuametnik läbiotsimiseks sisse lasta? Mind huvitab, kas ma olen kohustatud kohtu orderita ametnikud majja laskma ja kas ostetud kauba eest hiljem raha juurde küsimine on seaduslik,” on Palm vihane.

Tema sõnul on nüüd väga raskes seisus kunagised sovhoosikeskused, mille kortermaju õliga köetakse.

“Neil inimestel, kes seal elavad, on niigi raske. 1990. aastate alul läksid nad jaksu täis keskealistena õliküttele üle, kuid nüüd on nad pensionärid, kellele on ka kümme eurot suur raha. Soomes erimärgistatud kütteõlile soodus kehtib ja koguni soovitatakse praeguse hinnasula ajal kütust tagavaraks osta. Suhkrutrahvide tegemise ajal kirusime Euroopa Liidu seadusi. Praegu teevad rumalaid otsuseid oma poliitikud ja ametnikud,” leiab ta.

Põltsamaal asuva Eha 8 korteriühistu esimehe Heino Tõnsoni sõnul läheb olenevalt talvest nende 36 korteriga maja kütmiseks kuni 25 000 liitrit kergkütteõli. “Meil on kolm tonnist mahutit. Oleme paar korda need nõnda tühjaks võtnud, et põhja jääb juba kütus, mil sadet sees. Süsteem näitab aga, et anumas on sees veel seitsekümmend liitrit. Kas peaksime selle siis maha kallama või?” küsib ta.

Korteriühistus tehti oma otsus ära ning meeletu aktsiisitõusu tõttu loobutakse edaspidi õliküttest.

“Mõtlesime, et kütteperioodi lõpul ostame 500 liitrit tavalist diislit. Kui üle jääb, siis ei ole pärast mingit kobisemist. Ehitame süsteemi ümber ja läheme üle vedelgaasile. Pole ka see kaugeltki mitte kohalik kütus, aga teisi alternatiive meie majal ei ole,” räägib ta.

Tõnsoni sõnul teavitati aasta lõpul ühistut, et 1. jaanuarist peab sinisega värvitud kütusega lõpparve tegema.

“Õnneks lükati see aeg 1. mai peale. See on täielik absurd. Inimesed ei saa ju keset kütteperioodi süsteeme ümber ehitama hakata. Praegu on soe talv ja kütet jääb üle. Meie lähedal asuva ühe eramaja omanik oli aga varem päris närvis. Kahekordne suur maja, aastas läheb 2,5 tonni kütust. Kui viissada mahutisse jääb, siis see on ikka väga suur lisakulu,” nendib ta.

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ütleb, et linnalgi on mitmeid hooneid, mida köetakse kergkütteõliga. Ka Põltsamaa linn valis küttesüsteemi ümberehitamise tee, kuid kütma hakatakse Eestis toodetud õliga.

“Meil on väikesed mahutid ja varusid ei ole,” ütleb linnapea.

Ametnikud eramuid kontrollima?

Riigikogu liige Andrus Saare tegi detsembris riigikogus saadikute grupi nimel arupärimise, milles tõdes, et Eestis on üle 200 kortermaja, 180 kohalike omavalitsuste omandis oleva katlamaja ja umbes 2000 väikeelamut, mis kasutavad erimärgistusega kütust. Ta lisas, et kuna tegelik ülevaade puudub, siis võib see number ka märksa suurem olla. “Kindlad on aga numbrid, et seadusmuudatus toob kaasa 38protsendilise hinnatõusu,” ütles ta. Saare sõnul näeb seadus nüüd ette, et need, kelle valduses on 1. jaanuaril kerg- kütteõli või pärast 1. maid erimärgistatud diislikütust, on kohustatud selle võõrandama ehk müüma tagasi kütuse müünud isikule või aktsiisilaopidajale.

“Tegelikult olukorda uurides selgub, et reaalselt ei ole mingist võõrandamisest juttu. Kui sa soovid oma kütteõli või diislikütust tagastada, siis nimetatakse seda hoopis utiliseerimiseks ja sellele tuleb veel hoopis eraldi peale maksta, nii et see läheb nagu topelt kallimaks,” rääkis ta.

Saare ütles Õhtulehele, et aktsiisiga keerati selgelt vint üle, kuid seda ei tahetud pikka aega tunnistada.

“Koalitsioon esitas äsja eelnõu, millega saaks tekkinud olukorda leevenda. Loodetavasti riigikogu menetleb seadusmuudatuse eelnõu kiirkorras ja

absurdne olukord laheneb. Seda ei kujuta aga keegi tehniliselt ette, kuidas maksu- ja tolliameti töötajad käivad mööda erakinnistudi mahuteid kontrollimas. Sellele kuluv raha oleks ka suurem, kui mahutitesse jäänud kütte aktsiisilt saadav kasu,” arvab ta. Kas selline kohtuorderite eravaldusest eravaldusse käimine ka seaduslik on, selle üle Saare spekuleerida ei taha.

Saare tõdeb, et see on mõistetamatu sõda, mis nii mõndagi eramaja omanikku või kortermaja elanikku ehmatas ja raputas.

Maksu- ja tolliamet avalike suhete juht Rainer Laurits tõdeb, et otsused teeb riigikogu, kus 1. maiga seonduva leevendamisega tegeldakse.

“Inimestel, kellel jääb peale lubatud kasutamisaja lõppu erimärgistatud kütust üle ja seda ei ole õnnestunud võõrandada, tuleks võtta ühendust maksu- ja tolli-ametiga. Selleks tuleb tarbijal enne hinnata allesjäänud koguse hulk ning täita maksu- ja tolliameti kodulehelt kättesaadav aktsiisideklaratsioon. Aktsiisideklaratsiooni saab esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Kuna maksuhaldur omab ülevaadet erimärgistatud kütuse soetatud kogustest, siis kontrolli vajadust hindame registriandmete põhjal, mis aitavad määratleda võimalikke kontrolliobjekte,” selgitab ta.

22. jaanuaril oli riigikogus esimesel lugemisel seaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette kergkütteõli aktsiisitõusu edasilükkamise.

Palm ütleb, et alkoholi ta praktiliselt ei tarvita, kuid juubeliks ostis ta kaks kasti viina. “Üks kast jäi üle. Nüüd seisab kapis alkoholi jääk. Loogika ütleb, et kuna ka alkoholiaktsiis aasta algusest tõusis, siis peaks kontrollid ka mööda kodude baarikappe käima ja üleliigseid pudeleid võõrandama või aktsiisivahet välja nõudma,” muigab ta.

Allikas: Õhtuleht