Maasoojuspumba soojusallikad

Maasoojuspump võib ammutada soojusenergiat mitmel moel, soojusallikaks võib olla näiteks:

• horisontaalne maakollektor,

• energiakaev,

Energiakaev ehk tavaline puurkaev on avatud süsteem, kuhu rajatakse kaks kaevu. Ühest kaevust võetakse vesi, millest eemaldatakse soojus. Seejärel juhitakse vesi teise kaevu.

Põhjavee temperatuur on aasta läbi püsikindel ja ligilähedane samal sügavusel asuva pinnase temperatuurile. 25–75 m sügavusel on põhjavee temperatuur Eestis 6,5–7 °C.

Põhjavesi tuuakse pinnale 10–30 m sügavuselt, aga vahel tehakse ka puurkaeve, mille sügavus on 70 m või enam.

• soojuspuurauk,

Energiakaev ehk tavaline puurkaev on avatud süsteem, kuhu rajatakse kaks kaevu. Ühest kaevust võetakse vesi, millest eemaldatakse soojus. Seejärel juhitakse vesi teise kaevu.

Põhjavee temperatuur on aasta läbi püsikindel ja ligilähedane samal sügavusel asuva pinnase temperatuurile. 25–75 m sügavusel on põhjavee temperatuur Eestis 6,5–7 °C. Põhjavesi tuuakse pinnale 10–30 m sügavuselt, aga vahel tehakse ka puurkaeve, mille sügavus on 70 m või enam. + Soojuspuurauk

Nüüdseks on soojuspuurauk ehk kinnine (tamponeeritud) süsteem horisontaalsele või spiraalsele maakollektorile täiesti mõeldav alternatiiv.

Soojuspuurauk

– tagab parima võimaliku kasuteguri ehk COPi, kuna sügaval maapõues on temperatuur talvel kõrgem kui 1 m sügavusel maapinnas;

– on töökindel;

– mahub erinevalt horisontaalsest maakollektorist ka väiksele krundile ning

– säästab ümbritsevat haljastust.

Kui soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud, siis sanitaarkaitseala ega veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata. Puuraugud tehakse sügavusega 50–250 m ja keskmiselt on vaja puurida 1 m puurauku 1 m² köetava pinna kohta.

Oluline on ka puuraukude hulk ja omavaheline kaugus. 200 m² suuruse maja puhul (soojuskoormus 10 kW) on vaja teha u 150–200 m puurauk. Seda võib teha mitmes osas, näiteks kaks 100 m puurauku või neli 50 m puurauku. Puuraukude vahe peab olema 5–6 m.

Puurimislahenduse kavandab meie spetsialist, lähtudes maasoojuspumba võimsusest ja muudest konkreetse projekti teguritest. Suurel määral oleneb lahendus kohalikust omavalitsusest. Näiteks Tallinnas peaks arvestama võimalusega puurida kuni 50 m sügavusele, kuid samas võib mitu puurauku üksteise lähedale rajada. Mõnes teises Eesti regioonis pole probleemi ka ühe 250 m sügavuse puuraugu tegemisel.

• veekollektor või

Kui Sinu hoone asub veekogu läheduses, siis saad kütmiseks vajalikku soojusenergiat ammutada veekogu põhja paigaldatud plasttorustiku ehk veekollektoriga.

• ventilatsioon (maasoojuspumba energia võetakse ventilatsioonist).

Maasoojuspumbale sobiva energiaallika valib meie spetsialist Sinu hoone energiavajaduse ja asukoha järgi.