Kirjuta eksperdile

Please leave this field empty.

Räägi eksperdiga

Meile helistades saad suhelda küttesüsteemi asjatundjaga ega pea kartma müügihai rünnakut.

Vastame E-R 9-18.00

+372 680 9001

Maasoojus.ee on BOSCH ametlik partner ja garantii tööde teostaja.

Soojuspump: mida maakütte kohta veel hästi ei teata

Mis on muutunud, võrreldes selle ajaga, kui esimesed maasoojuspumbad Eestisse jõudsid – tehniline tase, võimalused, ökonoomsus jne?

Tehnoloogiapõhimõtted on samad, muutunud on eelkõige kompressorite juhtimise osa. Uudsemad lahendused on õhk-vesi-seadmed, mis töötavad ka veel –20 °C külmaga. Kogemused on efektiivsete süsteemide ehitamise tagatis – kui kellelgi ei küta soojuspump maja ära või kulutab liiga palju elektrit, siis on süsteem valesti ühendatud.

Kas on reegleid, mis peaksid olema täidetud, enne kui otsustada maasoojuspumba kasuks?

Elamus peab olema vesiküttesüsteem – põranda-, radiaator- või kalorifeerküte – ja peab olema soojusallikas, kust soojust võtta. Rusikareegel: 1 toa ruutmeetri kohta on vaja 2,5 m² õues. Ühemeetrine toru annab küttevõimsust 20W.

Kas maasoojuspump on rentaablim, kui majas on põrandaküte või kui on radiaatorküte?

Lähtuma peab eelkõige elanike soovist. Mõni ei soovi magamistubadesse põrandakütet, mõnele ei meeldi radiaatorid. Reegel ütleb: mida madalama temperatuuriga on küttevesi, seda vähem kulub energia tootmiseks elektrit. Erinevus ei ole kordades, vaid umbes 20%.

Sõltub ka, millises konstruktsioonis on põrandaküte. Juhul kui põrandaküte on laudpõranda või paksu parketi all, on erinevus radiaatorküttega väike. Suurem on energiakulu erinevus radiaatorkütte ja kiviplaatidega põrandakütte puhul.

Alati ei saa ka põrandakütet kasutada – näiteks kui konstruktsioonid on puidust, võib põrandakütte ehitus minna kalliks. Osa soojuspumpasid, nagu Thermia Diplomat ja Optimum, ongi ette nähtud kõrgema temperatuuriga küttesüsteemidele.

Maaküte ja vana drenaaž

Kas maaküttetorustikku võib paigaldada, kui krunti läbib vaid umbkaudselt teadaoleva asukohaga drenaaž ja kui on oht seda vigastada?

Pinnasekollektori paigaldamise eel koostatakse akt, kus tellija näitab looduses kollektori paigaldusala ja sellele ette jäävad kommunikatsioonid. Need kohad kaevatakse vajadusel kas või käsitsi. Aga pinnasekollektorit võib paigaldada nii kuidas jumal juhatab. Oluline on, et see oleks 0,9–1,1 m sügavusel ja torude vahekaugus oleks 1,1–1,3 m.

Kas vastab tõele, et maaküttetorude kaevamine kuiva pinnasesse võtab 20% rohkem elektrit? Ja et köögiviljasaagid on sellel maaküttetorustikuga maatükil nirud? Kas maa soojeneb kevadel märksa aeglasemalt kui ümbruskonnas?

Kuiva pinnasesse paigaldatakse kuni kolmandiku võrra rohkem torusid, aga energiakulus erinevusi ei ole. Maast võetav energiahulk on väike ja pinnas ei jahtu alla –4 °C, eriti külmal talvel ka kuni –6 °C. Sellise temperatuuriga pinnas sulab üles koos esimeste kevadvihmadega.

Mul endal on aias torustik valesti pandud – see tähendab, et peaaegu kaks korda lühem kui peaks (kompenseerin seda ventilatsiooniga). Hilist kevadist tärkamist ei ole täheldanud, vastupidi – minu aed sai paar aastat tagasi Eesti parima aia tiitli.

Aga ei tahaks öelda, et sellist ohtu üldse ei ole. On küll, kui midagi tehakse täiesti valesti: paigaldatakse oluliselt vähem torustikku või ei jälgita paigaldusparameetreid.

Kas maad on piisavalt, et maja ära kütta?

Kas vastab tõele, et keskmise linnakrundi 1000 m² pindala ei suuda ära varustada 200 m² villat?

Mida suurem on maja, seda suuremat välispinda on vaja. Kuid 200 m² elamu soojuskoormusega 10-11 kW vajab 500–600 m pinnasekollektorit ja selleks on vaja vaid 600–650 m² maad.

Kui pinnast on maja kütmiseks liiga vähe, siis on võimalik seda kompenseerida, kui juhtida vastava agregaadiga ventilatsioonisoojus uuesti pinnasesse. Kui väljas pinda üldse pole, on lahenduseks õhk-vesi-soojuspump Thermia Atria.

Kas süsteem hakkab korralikult tööle ja elektrikulud vähenevad alles teisel aastal, sest tagurpidi keeratud pinnas vajab tagasivajumiseks vähemalt aasta?

Esimesel aastal arvutavad inimesed küttekuludeks ka ehitusaegsed kulud. Aga palkelamu küttekulud vähenevad tõesti mõne aasta jooksul, kuni hoone ise tihedaks vajub. Pinnas tiheneb vihmavee toimel päris kiiresti.

Kas vastab tõele, et mida kõrgemal on pinnavesi ja mida niiskem pinnas, seda ökonoomsemalt maaküte töötab?

Nii see on. Veel on suur soojusmahtuvus. Vesi ei liigu pinnases ainult ülevalt alla, vaid mööda pinnasekapillaare ka alt üles. Kui võtta just kaevatud meetrisügavusest august pinnast ja see muutub rusikasse surutuna korraks kamakaks, siis on niiskust piisavalt ning soojuspump toimib normaalselt. Kuiva pinnast oleme Eestis väga harva kohanud.

Kas maaküttekollektori võib ise paigaldada?

Jah, minu hinnangul kümnendik eramuomanikest paigaldabki torustiku ise. Meie anname juhised ja vajadusel müüme ka torustiku. Kui tehnika on olemas ja aega on, annab see tuntavat säästu.

Share this warmth with your friends.



Avalda arvamust või küsi eksperdilt


Meilt saad tervikliku küttelahenduse, kuhu kuuluvad

• optimaalne projekt
• kindla garantiiga soojuspump
• vajaduse korral põranda- või radiaatorküttesüsteem ning
• oskuslik paigaldus

Bosch Vaillant Termolux Honeywell Fujitsu Systemkan Wavin