Kirjuta eksperdile

Please leave this field empty.

Räägi eksperdiga

Meile helistades saad suhelda küttesüsteemi asjatundjaga ega pea kartma müügihai rünnakut.

Vastame E-R 9-18.00

+372 680 9001

Maasoojus.ee on BOSCH ametlik partner ja garantii tööde teostaja.

Küsimustele on alati vastused

Ei ole olemas rumalaid küsimusi, seega küsi julgelt kui ei leia siit vastust. Aitame hea meelega.

Asjalikud küsimused, väärilised vastused

Õpetuslikud maasoojuspumba videod


 

Vaata veel õpetuslikke ja informatiivseid videosid meie youtube kanalilt Maasoojus.ee.

Kuidas küsida maasoojuspumba süsteemi hinda?

Maasoojuspumba süsteemi paigaldamise maksumus oleneb paljudest faktoritest. Seega võta pakkumine mitmelt ettevõttelt ja võrdle neid.

Kõige odavam hind ei tohi olla maasoojuspumba valimisel põhikriteerium. Süsteemi väike maksumus tuleb alati millegi arvelt, enamasti kannatab kvaliteet, säästlikkus või mugavus.

Kindlasti uuri, milline on pakutava maasoojuspumba süsteemi

• tasuvusaeg;

• tarbevee soojendamise lahendus ja boileri maht;

• ventilatsiooni ühendamise võimalus;

• võimsus;

• maakollektori torustiku pikkus;

• toodetava soojusenergia hulk;

• ekspluatatsioonikulu.

Kus saab maasoojuspumpa kasutada?

Maasoojuspump sobib nii küttesüsteemi renoveerimiseks kui ka uusehitisse paigaldamiseks. Vajaliku soojusenergia ammutamiseks peab maja ümber olema piisavalt suur vaba krundipind.

Rusikareegli järgi vajab 1 m² köetavat hoonepinda vähemalt

• 3 m maakollektorit ja

• 3,6 m² vaba maapinda.

Pumba tõhusus oleneb mitmest tegurist. Maksimaalne kasu on tagatud juhul, kui hoonel on suurem küttevajadus: suurema hoone puhul on maasoojuspumba tasuvusaeg lühem.

Maasoojuspumba saad ühendada nii radiaator- kui ka põrandaküttesüsteemiga. Enamiku radiaatorküttesüsteemide temperatuur (peale- ja tagasivoolutemperatuur 55–45 °C) on maasoojuspumbale sobiv.

Pumba soojustegur on seda suurem, mida väiksem on küttesüsteemi temperatuur. Seega sobib maasoojuspump kõige paremini majja, kus on kasutusel põrandaküte (peale- ja tagasivoolutemperatuur 40–35 °C).

Maaküttele tasub üle minna ka juhul, kui vesiküttesüsteem ehk radiaator- või põrandaküttelahendus tuleb alles välja ehitada. See suurendab küll kulutusi ja tasuvusaega, kuid samas parandad nii oma maja sisekliimat ning saad paindliku ja tõhusa küttesüsteemi.

Maasoojuspumpa valides tuleb lähtuda konkreetsest hoonest ja krundist. Seepärast küsi meilt kindlasti nõu, milline lahendus oleks Sinu majja parim.

Soojuspuuraugu ja horisontaalse maakollektori hind

Enne soojuspuuraugu või maakollektori kavandamist selgitame välja Sinu maja soojuskoormuse kilovattides. Näiteks 200 m² maja soojuskoormus on tavaliselt 10 kW. Rusikareegli järgi tuleb 10 kW katmiseks puurida u 150–200 m sügavusele või paigaldada horisontaalset maakollektorit u 500 m.

Seega maksab kasutusvalmis lahenduse puhul näiteks

• 150 m soojuspuurauk vähemalt 6000 € (150 × 40), sest selle hind on 40–60 €/m;

• 500 m maakollektor u 1850 € (500 × 3,60), sest selle keskmine hind on 3,60 €/m.

Kuigi soojuspuurauk on kallim, on tal parem kasutegur, krundi haljastust ei ole vaja rikkuda ja lahendus mahub ka väiksele krundile.

Horisontaalne maakollektor

Kõige levinum lahendus, millega pinnasest soojusenergiat võetakse, on horisontaalne maakollektor. See ammutab maapinna ülemisse kihti salvestunud päikeseenergiat ning vihmavee ja maapinnalähedase õhu soojusenergiat. Maakollektori pikkus oleneb soojuspumba võimsusest.

Kollektor paigaldatakse 1 m sügavusele ja torude vahekaugus peab olema vähemalt meeter. Torustik täidetakse külmumiskindla vedeliku ehk külmakandjaga. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekantud soojusenergiaga kütab/jahutab maasoojuspump maja ning soojendab tarbevett.

Maakollektori kasutamine on väga tõhus ja säästlik soojusenergia ammutamise meetod. Parim maasoojuspumba tootlikkus saavutatakse niiske pinnase korral. Kiiresti kuivava pinnase (näiteks liiv) puhul saame juhtida kollektori alale hoone katuselt tuleva sademevee. Nii jõuab vajalik soojus koos veega ruttu kollektorini.

Maasoojuspumba soojusallikad

Maasoojuspump võib ammutada soojusenergiat mitmel moel, soojusallikaks võib olla näiteks:

• horisontaalne maakollektor,

• energiakaev,

Energiakaev ehk tavaline puurkaev on avatud süsteem, kuhu rajatakse kaks kaevu. Ühest kaevust võetakse vesi, millest eemaldatakse soojus. Seejärel juhitakse vesi teise kaevu.

Põhjavee temperatuur on aasta läbi püsikindel ja ligilähedane samal sügavusel asuva pinnase temperatuurile. 25–75 m sügavusel on põhjavee temperatuur Eestis 6,5–7 °C.

Põhjavesi tuuakse pinnale 10–30 m sügavuselt, aga vahel tehakse ka puurkaeve, mille sügavus on 70 m või enam.

• soojuspuurauk,

Energiakaev ehk tavaline puurkaev on avatud süsteem, kuhu rajatakse kaks kaevu. Ühest kaevust võetakse vesi, millest eemaldatakse soojus. Seejärel juhitakse vesi teise kaevu.

Põhjavee temperatuur on aasta läbi püsikindel ja ligilähedane samal sügavusel asuva pinnase temperatuurile. 25–75 m sügavusel on põhjavee temperatuur Eestis 6,5–7 °C. Põhjavesi tuuakse pinnale 10–30 m sügavuselt, aga vahel tehakse ka puurkaeve, mille sügavus on 70 m või enam. + Soojuspuurauk

Nüüdseks on soojuspuurauk ehk kinnine (tamponeeritud) süsteem horisontaalsele või spiraalsele maakollektorile täiesti mõeldav alternatiiv.

Soojuspuurauk

– tagab parima võimaliku kasuteguri ehk COPi, kuna sügaval maapõues on temperatuur talvel kõrgem kui 1 m sügavusel maapinnas;

– on töökindel;

– mahub erinevalt horisontaalsest maakollektorist ka väiksele krundile ning

– säästab ümbritsevat haljastust.

Kui soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud, siis sanitaarkaitseala ega veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata. Puuraugud tehakse sügavusega 50–250 m ja keskmiselt on vaja puurida 1 m puurauku 1 m² köetava pinna kohta.

Oluline on ka puuraukude hulk ja omavaheline kaugus. 200 m² suuruse maja puhul (soojuskoormus 10 kW) on vaja teha u 150–200 m puurauk. Seda võib teha mitmes osas, näiteks kaks 100 m puurauku või neli 50 m puurauku. Puuraukude vahe peab olema 5–6 m.

Puurimislahenduse kavandab meie spetsialist, lähtudes maasoojuspumba võimsusest ja muudest konkreetse projekti teguritest. Suurel määral oleneb lahendus kohalikust omavalitsusest. Näiteks Tallinnas peaks arvestama võimalusega puurida kuni 50 m sügavusele, kuid samas võib mitu puurauku üksteise lähedale rajada. Mõnes teises Eesti regioonis pole probleemi ka ühe 250 m sügavuse puuraugu tegemisel.

• veekollektor või

Kui Sinu hoone asub veekogu läheduses, siis saad kütmiseks vajalikku soojusenergiat ammutada veekogu põhja paigaldatud plasttorustiku ehk veekollektoriga.

DSCF0281

DSCF1118

 

• ventilatsioon (maasoojuspumba energia võetakse ventilatsioonist).

Maasoojuspumbale sobiva energiaallika valib meie spetsialist Sinu hoone energiavajaduse ja asukoha järgi.

Horisontaalse maakollektori paigaldamine

Maasse salvestunud soojusenergiat ammutatakse enamasti pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk horisontaalse maakollektori abil. Keskmise eramaja puhul võtab maakollektori paigaldamine aega kaks-kolm päeva. Mõnel objektil tuleb kaevetööd kitsenduste tõttu teha käsitsi, sel juhul kestab töö kauem ja maksab rohkem.

Kitsenduseks võivad olla:

• krunti läbivad tehnovõrgud;

• krundi väike pindala, mistõttu miniekskavaator ja ladustatav pinnas sinna korraga ei mahu;

• puud ja põõsad, mida kinnistu omanik soovib säilitada.

Üldjuhul kasutame kaevetöödel miniekskavaatorit.

Paigaldame maakollektori ligikaudu 1,2 m sügavusse kraavi ja minimaalselt 1 m vahega.

• Maakollektorit ei tohi paigutada liiga sügavale, kuna kevadel ei jõua siis päikesesoojus torustiku ümber tekkinud jääd küllalt kiiresti üles sulatada.

• Liiga kõrgele paigaldatud torustik ei ammuta maast piisavalt soojust, kuna maapinna ülemine kiht (kõrgemal kui 1 m) külmub talvel läbi.

Maakollektori paigaldame ja kinnitame käsitsi. Enne kaeviku kinniajamist teeme kontuurile kontrollsurvestamise, et veenduda torustiku lekkekindluses. Meie paigaldatava kollektori minimaalne tööiga on 50 aastat

Kollektori paigaldamiseks on vajalik piisavalt suur maa-ala, mida talvel aktiivselt ei kasutata ega lükata lumest puhtaks. Lumekiht kaitseb maakollektorit külmumise eest. Maakollektorit ei ole mõistlik paigaldada kõva kattega teede, platside ja terrasside alla.

Vundamendi läheduses ja läbiviikudes isoleerime maakollektori torud. Tänu sellele ei neutraliseeri ülessoojenenud ja mahajahtunud külmained teineteist ning vundament ei külmu läbi. Kui on oht, et pinnasevesi võib tungida keldrisse, paigaldame läbiviigule ka hüdroisolatsiooni.

Maasoojuspumba süsteemi paigaldamise etapid

Järgides kõiki asjakohaseid norme ja nõudeid, läbime näiteks horisontaalse maakollektoriga maasoojuspumba süsteemi paigaldades järgmised etapid.

1. Teeme vajalikud ettevalmistustööd.

2. Kaevame maakollektorile kraavid.

3. Puurime vundamenti kollektortorustiku avad.

4. Paigaldame ja survestame kollektortorustiku.

5. Täidame kaevatud kraavid ja teeme haljastustööd.

6. Paigaldame majja maasoojuspumba ja ühendame selle põranda- või radiaatorküttesüsteemiga.

7. Täidame maasoojuspumba torustiku vee ja piirituse segu ehk külmainega.

8. Ühendame pumbaga juhtimiskeskuse ja internetimooduli.

9. Teeme tugev- ja nõrkvoolutööd.

10. Seadistame kogu küttesüsteemi ja paneme selle tööle.

11. Täidame dokumentatsiooni.

12. Anname Sulle maasoojuspumba kasutamiseks juhtnöörid.

Kõik need tööd kokku võtavad keskmiselt aega neli päeva. Sellega maasoojuspumba paigaldamine veel ei lõpe. Mida täpsemalt saame esimestel kütte kuudel koos Sinuga sobiva kütterežiimi paika häälestada, seda säästlikumalt maasoojuspump tööle hakkab.

Miks eelistada Maasoojus.ee lahendust

1. Meilt saad koos kvaliteetse maasoojuspumbaga asjatundliku projekteerimise ja paigalduse, mis tugineb kogemusele:

• oleme Junkersi partnerina tegutsenud alates 1999. aastast ja paigaldanud juba üle seitsmetuhande maasoojuspumba;

• meil on kõik tööks vajalikud sertifikaadid ja litsentsid.

2. Anname Sulle kindla seljataguse, milleks on

• meie ekspertide pidev valmisolek nõustada ja aidata;

• kaheaastane tehasegarantii;

• kolmeaastane paigaldusgarantii;

• viieaastane lisagarantii;

• 20-aastane varuosasaadavuse garantii.

Junkersi Supraeco maasoojuspumba tehnilised andmed

Screenshot 2016-07-19 12.01.54

* B0/W35, standardi EN 14511 järgi

** B0/W35, standardi EN 255 järgi

Uue põlvkonna Junkersi Supraeco maasoojuspump

Junkersi Supraeco maasoojuspump on tõhus, universaalne, vaikne ja lihtne. Supraeco soojuspumba maksimaalne soojustegur ehk COP on kuni 5,1. Kui soojustegur on 5,1, siis toodab maasoojuspump 2 kW elektrienergiaga parimal juhul 10 kW soojusenergiat. Seda maasoojuspumpa võid kasutada nii põranda- kui ka radiaatorküttega ning samuti kombineerida teiste soojusallikatega.

STM-1 seeria kompaktsesse mudelisse on 185 l boiler sisse ehitatud.

STE-1 seeria mudel paigaldatakse koos välise boileriga, mille mahu valid oma kodu vajaduste järgi.

• Supraeco mudelite seas on neidki, mis sobivad näiteks ridaelamu, kortermaja või muu suurema hoone (kuni 40 000 m 2 ) kütmiseks.

Tänu Supraeco maasoojuspumba jahutusmoodulile saad sama süsteemiga suvel ruume jahutada, kusjuures jääksoojus suunatakse maapinda kuni järgmise talveni hoiule. Selleks et maasoojuspump töötaks võimalikult vaikselt, on tõhustatud seadme konstruktsiooni ja heliisolatsiooni. Supraeco teeb vähem häält kui tänapäevane nõudepesumasin. Kogu infot süsteemi töö kohta näed valgustatud ekraanilt. Võid kergesti koostada oma individuaalse kütteprogrammi või valida sobiva standardprogrammide seast. Soojust saad juurde ja maha keerata nii ruumitemperatuuri regulaatorist kui ka oma nutitelefonist.

Maasoojuspumba eelised

• Maasoojuspumbaga saad kuni 3/4 kütte- ja jahutusenergiast tasuta.

• Süsteem töötab automaatselt, tänu sellele ei pea Sa ise kütma.

• Ei ole vaja suurt katlaruumi, korstnat, gaasitoru ega kütusehoidlat.

• Säästad energiat ja keskkonda.

• Maasoojuspump katab täielikult maja küttevajaduse, soojendades ruume ja tarbevett.

• Süsteemi on lihtne juhtida, vajaduse korral võid seda teha ka nutitelefonist.

• Lahendus on töökindel ning garantii mitmekülgne ja korralik.

• Soojustegur ehk COP ulatub 5,1-ni.

• Maasoojuspump ühildub nii radiaator- kui ka põrandaküttega.

• Hooldustarve on väike.

Kuidas maasoojuspump töötab

Suvel koguneb maapinda soojusenergia, mida ilma jahenedes saab maja kütmiseks kasutada. Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur aasta läbi 4–10 °C. Enamasti saadakse soojusenergia kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk horisontaalse maakollektori vahendusel. Soojust saab maast ammutada ka muude lahendustega, milleks on näiteks energiakaev, soojuspuurauk ja veekollektor. Optimaalse paigalduse ja seadistuse puhul võid maasoojuspumbaga küttekulusid vähendada kuni 80%. Maasoojuspumbaga saad ruume ka jahutada.

Meilt saad tervikliku küttelahenduse, kuhu kuuluvad

• optimaalne projekt
• kindla garantiiga soojuspump
• vajaduse korral põranda- või radiaatorküttesüsteem ning
• oskuslik paigaldus

Bosch Vaillant Termolux Honeywell Fujitsu Systemkan Wavin