Põrandaküte ja põrandakate – kuidas need kokku sobivad?

Põrandaküte ja kattematerjal – kuidas need kokku sobitada?

Põrandakütte paigaldamisel tekib sageli küsimus, milliste kattematerjalide puhul tohib seda kütteviisi üldse kasutada. Üldjuhul ei taha naturaalsed põrandakatted enda alla rohkem soojust kui 27 °C. Seega tuleb põrandaküte põhiküttena kõne alla vaid siis, kui köetavad ruumid peavad ka hästi sooja.

1. Milliste kattematerjalidega sobib põrandaküte?

Põrandakütet kasutatakse tänapäeval üha sagedamini. Kas see seab ka mingid piirid põrandamaterjalide valikule?
Floorin toob oma kodulehel välja, et üldjuhul on põrandakütte kasutamine enamike materjalide puhul lubatud. Erandiks on mõned tundlikumad materjalid:
• teatud liiki puidud, näiteks pöök ja vaher
• naturaalsetest kiududest vaibad, näiteks kookos ja mererohi
Nende puhul pole põrandaküte soovitatav seoses liigse tundlikkusega niiskuse kõikumise suhtes (paisumine–kahanemine), mis kindlasti juhtub põrandakütte sisse- ja väljalülitamisel.
Lisaks tasub arvestada materjalide soojusjuhtivust.
Kivi ja betoon on oluliselt paremad soojusjuhid kui puit ja puitlaastplaat.

2. Põrandakatte paksus ja soojusjuhtivus

Põrandaküttega aluspõrandale paigaldatav materjal peab olema:
• suhteliselt õhuke, et soojus hästi läbi tuleks
• samas stabiilne, et taluda temperatuuri kõikumist
Põrandakatte kuumakindlus peab vastama nõudele R < 0,15 m²K/W. Kõik levinud põrandakattematerjalid vastavad sellele nõudele.
Kõige paremini sobivad hea soojusjuhtivusega materjalid:
• keraamilised plaadid
• marmor
• naturaalne kivi
Sobivad põrandakattematerjalid on veel:
• ilma kummipõhjata PVC
• puitparketid – põranda temperatuur ei tohi ületada 27 °C
• ujuvalt paigaldatud laminaatkate – paigaldatav võimsus ei tohi ületada 60 W/m²
• kuni 16 mm paksused täispuitparketid
• õhulised vaipkatted, mida tootja lubab kasutada koos põrandaküttega

3. Ruum peab olema soe, mitte ainult põrand

Põrandaküte tuleb põhiküttena kõne alla vaid siis, kui köetavad ruumid peavad sooja.
Halvasti soojustatud ruumides (soojuskadu üle 100 W/m²) see end ei õigusta, sest ruumi normaalse temperatuuri saavutamiseks peab põranda liialt kuumaks kütma. Sellistes olukordades on mõistlik lasta spetsialistil kogu küttesüsteem tervikuna üle vaadata – meie maakütte ja küttesüsteemi planeerimise teenus aitab leida lahenduse, mis päriselt toimib.“
Kui põrand on palja jala all tuntavalt soe, viitab see tavaliselt mõningatele soojapidavuse puudujääkidele hoones. Põrandaküte kui kütteviis selles süüdi ei ole.
Kui kahtled maja soojapidavuses, vaata lisaks lehte Küttevõimaluste planeerimine või kasuta kütteseisundi kalkulaatorit (siselink).

4. Niiskus, temperatuur ja käivitamine

Enne parketi paigaldamist tuleb betoonaluspõranda niiskusesisaldust mõõta vähemalt kolmes piirkonnas. Betooni suhteline niiskus võib olla maksimaalselt 80%.
Pärast betoonpõranda valamist:
• värskelt valatud betoonpõrandat tuleb kütta 21 päeva, teisi aluspõrandaid vähemalt 7 päeva
• süsteemi tuleks hoida temperatuuril 25 °C 3 päeva
• seejärel maksimumtemperatuuril 4 päeva
• seejärel lülitada küte välja ning lasta 3–4 päeva jahtuda kuni +15 °C
Alles siis võib alustada põranda paigaldamisega.
Kütmist ei tohi alustada süsteemi temperatuuri järsu tõstmisega.
Kütteperioodi alguses:
• tõsta parketi pealispinna temperatuuri maksimaalselt 5 °C võrra päevas
• parketi pinnatemperatuur ei tohi mingil tingimusel ületada 27 °C
Oluline on jälgida:
• põrandakütte sisse- ja väljakeeramist
• ruumi temperatuuri hoida vahemikus 18–24 °C
• ruumi suhtelist õhuniiskust vahemikus 40–60%
Olukorda aitab hoida kontrolli all mugavusautomaatika. Naturaalsete põrandakatete puhul on soovitatav kasutada temperatuuri piiravaid ruumitermostaate.

5. Sobivad parketid põrandaküttele

Põrandaküttele paigaldamiseks sobivad kõige paremini järgmised parketid.
Mosaiikparkett
• enamasti 8 mm paksune
• paigaldatakse lausliimimisega ideaalselt siledale aluspinnale
• vahetu kontakt aluspõrandaga tagab kõige tõhusama kütte efekti
3-kihiline laudparkett
• sõltuvalt tootjast 14–15 mm paks
• puidukihtide ristiasetus muudab laudparketi stabiilseks ja vähendab puidu „elamist“
• paigaldatakse kas lausliimimisega või ujuvalt
• ujuva paigalduse korral kasutada heli- ja niiskusisolatsiooniga aluskattematerjali
Laudparketi eelis on see, et kogu põrand on üks tervik. Põrand „mängib“ ühtlaselt ja pragude tekke võimalus on väiksem.
Mida vältida?
Laudparkettidest ei sobi põrandaküttele paigaldamiseks jatoba, vaher ja pöök – nende materjalide puhul on vormimuutused tavalisest suuremad.
2-kihiline liistparkett
• sõltuvalt tootjast 8–12 mm paks
• alumine kiht koosneb väikese vahega asetsevatest puiduliistudest
• pealispind 3–4 mm väärispuidust
• paigaldatakse aluspõrandale lausliimimisega
• punnid ja sooned on liistude fikseerimiseks, sinna liimi ei panda
Materjalid, mis ei sobi
Põrandaküttega aluspõrandale ei sobi põrandalauad.
• paksus 20–33 mm
• puit on kehv soojusjuht: paksust lauast ei tule soojus tõhusalt läbi
• temperatuuri ja õhuniiskuse muutudes tekivad laudade vahele praod, mis kütteperioodil süvenevad ja suvel niiskuse tõustes osaliselt taanduvad

6. Kokkuvõte ja järgmised sammud

Hästi planeeritud põrandaküte ja õige põrandakate käivad käsikäes:
• vali materjal, mille soojusjuhtivus ja paksus sobivad põrandaküttega
• pea kinni temperatuuri- ja niiskusrežiimidest
• eelista põrandaküttega ruumides mosaiikparketti, 3-kihilist laudparketti või 2-kihilist liistparketti
• väldi liiga paksu täispuitlauda ja tundlikke puiduliike
Soovid oma kodu põrandakütte lahenduse üle koos spetsialistiga läbi rääkida?
Kasuta meie kütteseadme kalkulaatorit, saada tulemused meile ja küsi personaalseid soovitusi või võta otse ühendust lehe Kontakt kaudu. (siselink)

Allikad: Floorin, Silman, Kopkop – tehniline info põrandakatete ja põrandakütte sobivuse kohta. (siia võid lisada välislingid nende kodulehtedele)

Kui sul on konkreetne objekt ja tahad teada, milline põrandaküte ja kattematerjal selle jaoks kõige paremini sobib, võta meiega ühendust – aitame süsteemi läbi mõelda ja teeme personaalse pakkumise.“