Küttesüsteemi planeerimine
Millest alustada?
Iga ehitustöö jaoks on oluline samm projekteerimine. Projekti alusel saab ehitada ja vältida vigasid, mida projekti läbi töötamisel avastatakse.
Mida on vaja kütteprojekti koostamiseks?
Kütteprojekti koostamiseks on vajalik arhitektuurne projekt (sobib eskiislahendus) ja asendiplaan. Seejärel saame pakkuda sisekliima konsultatsiooni kütte-, jahutus- ja ventilatsioonilahendusteks. Kui lahendused on konsultatsiooni käigus kokku lepitud, saame alustada projekteerimisega.
Miks on kütteprojekti tegemine oluline?
Küttesüsteemi projekteerimise kõige suurem kasu on vigade vältimises ja heas tulemuses. Projekteerimise käigus arvutatakse läbi hoone ruumide soojuskoormused ja jagatakse kütte jaotusega täpsed koormused igale ruumile. Tulemus on ühtlane soojus kogu hoones ja madalamad küttekulud. Lisaks aitab projekt teostajal aru saada täpsest tegevusest ja õigest ehitusest ning väldib vaidluseid osapoolte vahel.
Millal Maasoojuse poole pöörduda?
Pöörduge meie poole kohe alguses, ärge tehke tühja kulu mitmete halbade projektidega või ringi projekteerimistega.
Kui on soov kulusid minimeerida, tuleks läheneda maja küttele teisti. Halva projektiga on kulud kõrged. Seaduses on toodud normatiiv scop (aasta keskmine kasutegur), kuid see, kuidas seda madalamaks saada, on projekteerija töö tulemus. Meie aitame konsultatsiooni käigus praktilise kogemuse põhjal.
Milline on hoone tüüp?
Iga hoone on erinev ja nõudmised ehitamisele on erinevad. Meie kogemus näitab selgelt, et mida varasemas hoone kavandamise etapis kaasatakse kütte, jahutuse ja ventilatsiooni konsultante, seda parem on ka hoone ehituse tulemus. Edu võti seisneb paremas planeerimise kokku sobitamises. On võimalik ehitada väga hea sisekliima tagamise süsteemidega lahendus, kus näha ei ole ühtegi tehnosüsteemi osa, ehk kõik on varjatud.
Uus või renoveeritav hoone?
Uue hoone puhul on võimalik veel kõike muuta ja parendada, kuid kindlasti on parem lahendus juba eskiisi tasandil planeerida ventilatsioonitorustikud ja küttemagistraalid, sest suure läbimõõduga torustiku sobitamine juba valmis arhitektuursesse projekti võib olla keerulisem ja kulukam.
Renoveeritava hoone tingimused on piiratud, kuid meie pikaajaline praktiline kogemus on abiks, et leida parimad lahendused hästi töötava süsteemi jaoks. Tihti tuleb kompromisse teha, näiteks kogu torustikku ei saa varjata ja mõned osad jäävad nähtavaks. Mugavus ja rahaline kokkuhoid jäävad paraku kaalukausil võitjaks.
Uus või olemasolev küttesüsteem?
Olemasoleva küttesüsteemi uuendamisel võib olla vajadus projekteerimise ja teatise esitamiseks kui tegemist on kütteliigi vahetamisega, näiteks õli- või tahkeküttekatla vahetamine soojuspumba vastu. Soojuspumba vahetamine soojuspumba vastu ei ole kütteliigi muudatus ja see teatist ei nõua. Siinkohal on oluline ka tähele panna, et olemasolev küttesüsteem oleks keskküte vee baasil. Kui keskkütet välja ehitatud ei ole, siis on vaja kogu küttesüsteem rajada ja tegemist on uue küttesüsteemiga, sama nagu uues hoones.
Mida silmas pidada?
Kõige olulisem on soojuspumba planeerimisel jälgida alati madalaid temperatuure.
Mida madalama küttevee temperatuuriga suudetakse hoone ära kütta, seda suurem on kokkuhoid.
Kuidas valida kütteliikide vahel?
Küttesüsteemi valikul lähtu alati küttepinna suurusest. Sellest lähtudes on põrandaküte kõige suurema pinnaga ja kõige suurema kasuteguriga. Kui veel asja üle paisutada, siis võiks katta ka seinad ja lae küttetorustikuga, et saada küttepinda juurde ja küttevee temperatuuri madalamaks, üldjuhul seda siiski ei tehta otstarbekuse ja kallima ehitushinna tõttu. Põranda-, seina- ja laeküte on peidetud ja märkamatu, see ei kogu tolmu ega häiri sisekujunduses.
Radiaatorid on samuti levinud küttejaotuse liik, kuid siin tuleb samuti tähele panna küttepinna suurust. Hea radiaatorite süsteem toimib ka põrandakütte temperatuuriga, lihtsalt tuleb valida võimalikult suured radiaatorid ja madal küttevee temperatuuri graafik.
Konvektorpuhurid on kasutusel pigem tööstuses ja kaubanduses, sest töötavad aktiivse õhuliikumisega ja ei ole kõige mugavamad.
Energiasäästu määrab küttesüsteemi paigaldus
Maasoojus OÜ kontorihoone on 440 m2 suurune ning selles on aastaringselt sisetemperatuur 22 kraadi.
Hoone projektlahenduses kasutasime Vaillant kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmeid.
Vaata meie hoone tarbimist.