Milline süsteem on mulle sobilik?
Kõige olulisem on arvestamine inimestega, kes kavandatud süsteemiga majades elavad. Kas üks või teine süsteem on üldse vastuvõetav?
Soojusvahetiga seadmed kuivatavad õhku, vabavoolsed süsteemid valmistavad hooajati probleeme allergikutele jne. Kokkuvõttes on just maja kasutajatel palju otsustavat öelda, milline võiks olla hea ventilatsioonisüsteem.
Astu meie kontorist läbi ja leiame sobiva süsteemi just Sinule!
Ventilatsioon uutes ehitistes.
Tänapäeva ehitistes, kus soojusallika ja küttesüsteemi lahendusi on palju, peab ventilatsioonisüsteem olema vastavuses kogu ruumi sisekliima kujundusega. Kui kasutame kütteallikana soojuspumpa, ei peaks süsteemi liigselt koormama vabavoolse ventilatsiooniga. Iga vabavoolu ühik, mis on rajatud välisseina, on lisasoojuskadu ja lisakoormus soojuspumbale. Siinkohal tuleb abiks õhk-õhk soojusvahetiga ventilatsiooniagregaat, mis sellist soojuskadu oluliselt vähendab.
Mida ventilatsioon endast kujutab?
Sõna „ventilatsioon” tekitab siiani tuliseid vaidlusi: kuidas siis oleks ikka õige – kas päris ilma või täislahendus või hoopis sinna vahele mahtuvad kõikvõimalikud lahendused? Ilmselt ei ole ükski lahendus vale seni, kuni värske õhk liigub ja ruumides õhk vahetub.
Peamine küsimus hea ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisel on sobivus tervikuga. Näiteks vana hea palkmaja ei ole otstarbekas varustada tipptasemel ventilatsioonisüsteemiga. Antud ajajärgul olid piisavalt hästi läbimõeldud ventilatsioonilahendused, mille väljavahetamine ei ole kuigi mõistlik. Kindlasti peab küttesüsteem sellist lahendust arvestama.
Kas valida põrandaküte või radiaatorküte.
Palju on räägitud nii põrandakütte kui ka radiaatorkütte eelistest ja puudustest. Kuid meie vaatleme asja teisest küljest, võttes aluseks terve mõistuse ja kõikide teemade alustala ehk füüsika.
Inimene tajub soojust peale õhutemperatuuri ka kiirgusena. Soojust õhkuv kaminahi või saunakeris võiksid olla esimesed, mis sellega seoses meenuvad. Tajutav temperatuur on õhu ja ümbritsevate pindade temperatuuri keskmine. Mida rohkem sooja pinda meie ümber on, seda väiksem tähtsus on õhutemperatuuril.
Põrandaküte loob madalamal ruumiõhu temperatuuril parema tajutava temperatuuri. Siit tuleb ka võimalik kokkuhoid.
Kuidas Twin soojuspump töötab.
Küttes maja ja soojendades tarbevett väga ökonoomselt, võtab maasoojuspump energiat pinnasest või veekogust.
Ventilatsioonisoojuspump töötab samuti justkui unelm, säästes korraga nii loodust kui ka raha. Seepärast on seade Rootsis ja Soomes praegu peaaegu igas uues majas. Ka Eestis on ventilatsioonisoojuspump võitnud juba suure poolehoiu.
Enamasti on need kaks kasulikku süsteemi lahendatud majas eraldi. Kuid Euroopa juhtiv soojuspumbatootja Bosch Thermotechnik on ühendanud maasoojuspumba ja ventilatsioonisoojuspumba üheks erakordseks lahenduseks: soojuspump Twin kasutab kütteallikana nii majast õue ventileeritava õhu soojust kui ka maasoojust.
• Läbi õhutusklappide tuleb majja värske õhk, mille radiaatorid ja (või) põrandaküte üles soojendavad. Värske õhu võib tuua majja ka eraldi imedes ja lisaseadmega ette soojendades.
• Tarbitud õhk juhitakse ruumidest tõmbeventiilide kaudu Twini soojuspumpa, mis kasutab ära kogu õue suunduva õhu soojusenergia.
• Lisaenergiat ammutab Twin maasoojusest.
Millist radiaatorit valida.
Tavainimese silme ette kerkib radiaatorküttele mõeldes päevi näinud ja määrdunud malm- küttekeha, mis toas tolmu kogub ning silma riivab. Just sel põhjusel vahetatakse paljude kodude radiaatorküttesüsteemis vanad radiaatorid uute vastu. Seejuures on kasulik teada, et Tallinna Tehnikaülikooli uuringute järgi tasub küttesüsteemi automatiseerimisse tehtav investeering ennast kiiresti, andes kuni 15% energiasäästu.
Radiaatorid on teinud läbi tormilise arengu ning praegu võib ka kõige nõudlikum klient leida endale sobiva kujunduse ja lahenduse. Keskkütteradiaatoreid saab jaotada materjali (teras, alumiinium, malm jms), soojusväljastuse (radiaator, konvektor), disaini ning funktsiooni järgi.
Enim on kodudes terasest paneelradiaatoreid, mille eelised on soodsam hind, kiire reguleeritavus ja asjaolu, et paneelradiaator ei kogu tolmu.
Küllaltki populaarne on ka alumiiniumradiaator, mis maksab küll paneelradiaatorist rohkem. Alumiiniumradiaator pannakse vajaduse järgi kokku ribielementidest. Ka niisuguse küttekeha soojust saab kiiresti reguleerida, kuid toote nõrkuseks võib pidada küllaltki suurt tundlikkust küttevee kvaliteedi suhtes. Näiteks ei saa alumiiniumradiaatorit ühendada küttesüsteemi, kus katel on vasksüdamikuga.
Kui tahad oma kodus näha vana head malmradiaatorit, võid selle soetada ka tänapäeval. Malmradiaatori eelis on kindlasti vastupidavus, kuid Eesti veekvaliteedi puhul ei pruugi sellest palju abi olla: lubjarikas vesi ummistab ajapikku igasuguse radiaatori. Malmradiaatori puhul tuleb arvestada ka seda, et ta reageerib reguleerimisele aeglaselt, kogub palju tolmu ning teda on raske sobitada nii küttesüsteemi kui ka interjööriga.
Vannituppa või kööki saad valida efektse rätikuradiaatori, mis lisaks ruumi kütmisele täidab rätikuhoidja ja -kuivataja funktsiooni. Saadaval on ka põrandasse uputatavad kanaliradiaatorid. Need sobivad ruumi, kus on suured klaasseinad, mille ette tavaline radiaator kuidagi ei passi. Eriti nõudlik inimene saab valida kas või puidust või marmorist disainradiaatori, mis võib olla kõige eriskummalisema välimuse ning mõõtmetega ning mille hind võib küündida tuhandete eurodeni.
Õhk-vesisoojuspumba eelised.
• Tänu invertertehnoloogiale saad õhk-vesisoojuspumbaga kuni 2/3 kütte- ja jahutusenergiast
tasuta.
• Süsteem töötab automaatselt, tänu sellele ei pea Sa ise kütma.
• Erinevalt maaküttest pole vaja krundile paigaldada maakollektorit.
• Kvaliteetne õhk-vesisoojuspump toodab sooja kuni –20 °C välistemperatuuriga, eriti karmi
pakase korral lülitub sisse elektriline lisasoojendi.
• Voolukatkestused pumpa ei kahjusta.
• Ei ole vaja suurt katlaruumi, korstnat, gaasitoru ega kütusehoidlat.
• Säästad energiat ja keskkonda.
• Õhk-vesisoojuspump katab täielikult maja küttevajaduse, soojendades ruume ja tarbevett.
• Süsteemi on lihtne juhtida, vajaduse korral võid seda teha ka nutitelefonist.
• Lahendus on töökindel ning garantii mitmekülgne ja korralik.
• Õhk-vesisoojuspump ühildub nii radiaator- kui ka põrandaküttega.
• Paigaldus sujub kiiresti ja hooldustarve on väike.
Kuidas õhk-vesisoojuspump töötab.
Õhk-vesisoojuspump kogub soojusenergia välisõhust ja annab selle edasi maja põranda- või radiaatorkütteveele ning tarbeveele.
Maasoojuspumba eelised.
• Maasoojuspumbaga saad kuni 3/4 kütte- ja jahutusenergiast tasuta.
• Süsteem töötab automaatselt, tänu sellele ei pea Sa ise kütma.
• Ei ole vaja suurt katlaruumi, korstnat, gaasitoru ega kütusehoidlat.
• Säästad energiat ja keskkonda.
• Maasoojuspump katab täielikult maja küttevajaduse, soojendades ruume ja tarbevett.
• Süsteemi on lihtne juhtida, vajaduse korral võid seda teha ka nutitelefonist.
• Lahendus on töökindel ning garantii mitmekülgne ja korralik.
• Soojustegur ehk COP ulatub 5,1-ni.
• Maasoojuspump ühildub nii radiaator- kui ka põrandaküttega.
• Hooldustarve on väike.
Kuidas maasoojuspump töötab.
Suvel koguneb maapinda soojusenergia, mida ilma jahenedes saab maja kütmiseks kasutada. Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur aasta läbi 4–10 °C. Enamasti saadakse soojusenergia kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk horisontaalse maakollektori vahendusel. Soojust saab maast ammutada ka muude lahendustega, milleks on näiteks energiakaev, soojuspuurauk ja veekollektor. Optimaalse paigalduse ja seadistuse puhul võid maasoojuspumbaga küttekulusid vähendada kuni 80%. Maasoojuspumbaga saad ruume ka jahutada.