«Minu kodu» blogi: tehnoruum ja õhk-vesi soojuspump
Küttelahenduse läbimõtlemine oli meie jaoks oluline eelkõige ökonoomsuse pärast. Võrdlesime erinevate variantide kulutõhusust ja meie krundi ning maja eripärasid ja leidsime, et õhk-vesi soojuspump on kõige parem lahendus.
Meie tingimused küttele olid tegelikult päris lihtsad: täisautomaatne, ilma radiaatoriteta, kütaks ka tarbevett ja kõige selle juureks oleks võimalikult ökonoomne. Esimene valik oli meil tegelikult maaküte, ent meie krundile seda paigaldada ei saa – meil on vähe ruumi ja see vähenegi on suures osas kõrghaljastusega. Teine parim valik oli õhk-vesi soojuspump.
Plaanis oli, et uus kütteseade peab olema nii võimas, et kütaks ära ka vana majaosa ja toodaks ka sinna sooja vett. Selle abil saame maha võtta kuluka elektriboileri vana maja pööningult. Kütet esialgu vanasse majaossa ringi ei tee – see plaan jääb hetkel tulevikku.
Kütteseadme valikul usaldasime spetsialiste ja suhtlesime erinevate kütteseadmete pakkujatega. Sõelale jäid kaks pakkujat – Maasoojus OÜ ja Maaküte OÜ. Parima hinna tegi Maasoojus OÜ, sest parasjagu oli neil käimas sooduskampaania. Seadmeks valisime Bosch Compressor AW 6000, mille võimsus on 13kW. Tegelikult on kokku kolm seadet: välisosa, siseosa ja boiler. Mainitud seadme puhul on tegemist siis välisosaga.
Küttesüsteemi paigaldus koosneb mitmest osast ja seetõttu on need etapid erinevatesse aegadesse ära jaotatud. Kuna me ise soojuspumpadest midagi eriti ei jaga, siis otsustasime, et laseme kogu küttesüsteemi alates küttetorudest kuni seadmeteni algusest lõpuni spetsialistidel paigaldada.
Küttetorud paigaldati enne esimese korruse betooni valamist 2016. a juulikuus. Pilte ja rohkem infot saab selle kohta siit blogipostitusest.
Teise etapina tuli valmis ehitada tehnoruum. Tehnoruumi planeerisime me väga mitmekülgse ruumina – selles pidi hakkama asuma nii küttesüsteem, veepaak (boiler), ventilatsiooniseade, pesumasin ja kuivati ning ka madal dušinurk koera pesemiseks või ka näiteks poriste kummikute loputamiseks.
Kui tehnoruum valmima hakkas, palusime oma kütteseadme väliskesta enda kätte ja viisime selle värvimisse. Originaalis on see valget värvi ja meile tundus, et meie halli maja taustal võib ta liiga silmatorkav olla. Halliks värvituna tundus ta veidi viisakam.
Enne ja pärast:
Õhk-vesi soojuspump Bosch 6000 AW (välisosa) / Kärt-Britt Kokk
Eeltöödena oli vajalik ka betoonist valatud alus seadme välisosale ja veeühendust. Ka need olime jõudnud ära teha. Esmaspäeval, 6. märtsil saabusidki kütteseadme paigaldajad ja 9. märtsil saime lõpuks süsteemi tööle.
Õhk-vesi soojuspumba paigaldus / Kärt-Britt Kokk
Küttesüsteem tegi esialgu sellist kergelt undavat häält aga paigaldaja lohutas, et see on alguse asi. Kui korralikult tööle hakkab, jääb vaiksemaks.
Küttekuludele oleme arvestanud keskmiselt 120€ kuus, mis sisaldab ka tarbevee soojendamist. Arvestades, et maja on 244m2 elamispinnaga, siis ilmselt on see mõistlik. Kas see number ka reaalselt tõele vastab, saan ilmselt siis alles kirjutada kui oleme mõnda aega sees elanud. Järgmine etapp on veel teise korruse põrandatele torude vedamine ja ventilatsiooniseadme ühendamine. Ka selle paigaldab sama meeskond. Sellest aga kirjutan siis kui teine korrus viimistletud saab ja põrandakütte paigaldamiseks läheb.
Seekord tahaks välja tuua meie “ämbrid” ka – plaatide alt me ei pahteldanud korralikult ja väikesed mosaiikplaadid toovad kohe aluspinna vead välja. Miskipärast ei pidanud me selle pahteldamist nii oluliseks ja nüüd on natuke häiriv, et need kipsivahed mõnes kohas näha on. Plaatimises me ka kõige tugevamad pole – võrgul olevad väikesed ruudukujulised mosaiigid olid juba võrgule veidi viltu saanud ja me ei hakanud neid lahti võtma – nii on mõnes kohas nad parajalt viltu. Samas on need ilmselt asjad, mis vaid meid häirivad. Teised tõenäoliselt ei pane tähelegi, aga ehk on teistele lugejatele õpetuseks, et samu vigu ei teeks.
Allikas: Postimees.ee
